/nginx/o/2020/11/03/13452857t1h20fa.jpg)
Eesti Vabariigi esimene keskkonnaminister, Eesti ühe suurema ringmajanduskontserni Net Systems Group rajaja Tõnis Kaasik esitleb neljapäeval, 5. novembril Keskkonnaministeeriumis enda mälestusteraamatut «Keskkonna rakkes elu».
Tõnis Kaasik esitleb mälestusteraamatut sellest, kuidas metsavahi pojast sai diplomeeritud looduskaitsja
Raamat «Keskkonna rakkes elu» on lugu sellest, kuidas metsavahi pojast sai diplomeeritud looduskaitsja, Kõrvemaal oma töömeheelu alustanud looduskaitseinspektorist Eesti Vabariigi esimene keskkonnaminister ja seejärel ettevõtja, kelle tegemisi ringmajanduse alal hinnati EY Aasta Ettevõtja 2019 tiitliga.
Tõnis Kaasiku pikka keskkonnaellu mahuvad töö erinevates nõukogudeaegsetes ministeeriumites, akadeemiline tegevus Eesti Majandusjuhtide Instituudis ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna filiaali loomine. Kirjeldatavasse aega jääb Eesti Vabariigi keskkonnalaste institutsioonide ja riigijuhtimisstruktuuride ülesehitamine, esimesed sammud riikliku keskkonnapoliitika väljatöötamisel ja selle ühitamisel Euroopas ja maailmas toimuvate protsessidega, liitumine loodus- ja keskkonnakaitsealaste lepingute ja konventsioonidega, osalemine Euroopa ja maailma keskkonnafoorumitel.
See raamat räägib sellest, et looduskaitsja missiooni võib teenida lisaks riigitööle ka ettevõtjana.
Raamatus on ülevaade ühe Eesti suurima keskkonnaalase valupunkti – Nõukogude uraanitööstuse tekitatud radioaktiivse jäätmehoidla – ohutuks muutmisest ja kunagise rahvale suletud Sillamäe muutmisel rahvusvaheliseks sadamaks ja avatud meretuulte linnaks.
Raamatust saab lugeda Eesti ühe suurema ringmajanduskontserni Net Systems Group sünnist, mille ettevõtetes Sillamäel, Kiiul ja Raplas töödeldakse aastas ümber kümneid tuhandeid tonne vanu pliiakusid, kasutuks muutunud elektri- ja elektroonikaseadmeid, plastijäätmeid, toodetakse kiire interneti jaoks vajalikke mikrotorusid.
Raamat tutvustab Tõnis Kaasikule 2018. aasta kultuurisõbra tiitli toonud ettevõtmistest Saka mõisakompleksi taastamisel ja baltisakslastele pühendatud mälestusmärgi rajamisel Põhja-Eesti Pankrannikul, kandes sedaviisi edasi oma väärikate eelkäijate Gustav Vilbaste, Jaan Eilarti ja Veljo Ranniku loodud traditsiooni näha looduskaitset kultuuri osana.