Menukirjanik Tana French avaldas, milline kirjandusklassika teos on tema meelest ülehinnatud

Tana French. Foto: Horst Galuschka/imago images / Scanpix

Iiri krimikirjanik Tana French, kes on raamatute «Peegelpilt» ja «Vaikiv mets» autor jagas väljaande The Guardian vahendusel oma lugemissoovitusi ja rääkis ka neist teostest, mille lugemisega ta hätta on jäänud.

Menukirjanik Tana French teeb nalja, et süüdistab enda karjäärivalikus isa, kes talle lapsepõlves Kenneth Grahame’i lasteraamatut «Tuulesahin pajudes» ette luges. Oma isa häält kuuleb ta siiani vahel kõrvus, kui neid hetki meenutab. «Siis jõudis mulle kohale, mida kõike saab sõnadega teha,» ütleb ta.

Oma kirjanduslikuks eeskujuks peab French Walesi kirjanikku Dylan Thomast, kes kirjutab tema meelest võluvalt, koguni täiuslikult. Samuti näitasid talle Dennis Lehane’i ja Donna Tartti looming, et kirjanik ei pea valima ühe kindla žanri temaatikat ja võib mis tahes teosesse lisada oma suva järgi palju sügavust ja kauneid kirjeldusi. Tegelikult võib autor teha kõike ja žanrikirjandus on jama, on French järeldanud.

Kehvematest lugemiskogemustest tõi French välja D.H. Lawrence’i «Armastavad naised», mis on tema meelest ülehinnatud. «Ilmselt jääb mul midagi kahe silma vahele, sest ma ei saa selle raamatu mõttest aru,» märgib French. «Ta on ilmselgelt iseenda imelisusest väga suures vaimustustes, et ta on nii «julge» ja «šokeeriv», aga kui seal ongi midagi julget, siis on see maetud ebasiira kirjastiili ja ennasttunnustava meeleolu alla.»

Lawrence’i romaani täielikuks põrmustamiseks ütleb Frenc oma ämma sõnadega: «Kui ta oleks jäätis, siis ta limpsiks end surnuks.»