Kui õpetajast saab väärkohtleja

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Kate Elizabeth Russell «Minu sünge Vanessa» on raamat, mis mulle jälle sotsiaalmeedias korduvalt silma on jäänud. Nüüd on ta tõlgitud ning värskelt eestikeelsena ilmunud. Võtsin ta ruttu lugemisse, et näha, millest ometi juttu on, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.

Elizabeth Russell, «Minu sünge Vanessa».
Elizabeth Russell, «Minu sünge Vanessa». Foto: Helios

2000-2017, Maine'i osariik. Oma teisel aastal Browicki internaatkoolis saab Vanessa Wye inglise keele õpetajaks Jacob Strane'i. Neiu on läinud tülli oma ainsa sõbrannaga ning naudib väga, kui õpetaja teda kiidab ning eriliseks peab. Tüdruk on 15, mees 42 ja neil tekib afäär. 17 aastat hiljem on Vanessa väga kaugel helgest tulevikust, mida Strane talle ennustas. Ta töötab hotellis, joob end tihti täis ning käib leinateraapias. Suhe õpetajaga on vorminud kogu naise elu. Parajasti on aeg, kui paljud tulevad avalikkuse ette ahistamissüüdistustega ning kui üks teine endine õpilane Strane'i vastu astub, peab Vanessa mõtlema, kas kaitseb endiselt meest või defneerib kogu oma mineviku ümber.

Seda lugu oli nii raske ja ebamugav lugeda: noorukese Vanessa kasvav huvi oma keskealise õpetaja vastu, mehe võtted tema võrgutamiseks, meelitused, manipulatsioon ja hoolikalt valitud kirjandusteosed. Tüdruk tunneb, et võim on tema käes, et tema tahab seda kõike. Seksuaalvahekordi kirjeldatakse väga detailselt ja neid tüdruku ning mehe vahelisi stseene on palju. Kui tegelaste vanused ja taust ära unustada, võiks see nende rohkuse poolest olla erootikaromaan. Aga see ei ole ja see on nii vale ja eemaletõukav. Ainuke asi, mis takistas mul neid kohti vahele jätmast olid Vanessa kirjeldused, kuidas ta käsil oleva tegevuse tagaplaanile jättis ning mõtetes kuhugi ära hõljus.

Kõige häirivamad ei olnudki need intiimhetked, vaid Vanessa võimetus seda suhet ebatervena näha. Kuna vahelduvad tema üleskasvamise aastad ning hilisem elu, paljastub kogu lugu, kuidas mees üldse tüdruku oma võrku püüdis ning manipuleerides seal hoidis. Kuidas Vanessa meest kaitses ning end süüdlasena tundis ja see kõik aastaid jätkus. Ma oleks nii mitu korda tahtnud teda raputada, panna teda meelt muutma, Strane'ist lahti ütlema. Aga kuidas seda teha, kui mees oli kogu ta elu?

«Mul lihtsalt on vaja, et see oleks armastuslugu. Saad aru? Mul on seda tõesti väga, väga vaja.»

...

«Sest kui see pole armastuslugu, mis see siis on?»

«Minu sünge Vanessa» avab huvitava nurga alt peategelase mõttemaailma. Ma ei ole kunagi väärkohtlemisest sellise nurga alt lugenud. Alati on ju naine ohver. Aga kui ta ei taha end ohvrina näha? Strane manipuleerib temaga, andes näiliselt võimu tüdrukule. Ei olnud üldse keeruline end Vanessa olukorda mõelda ning aru saada, miks ta meest süüdlasena ei näinud. Seda on nii rõve ja vastik ja ebamugav lugeda, aga samas on see groteskselt paeluv. Tundsin end lõksus nagu valguse poole lendav ööliblikas.

Esimene pool raamatust kulges tempokalt, aga edasi hakkas lugu venima ja kohati tundus, et ei jõuagi kuhugi. See lugu läks aina edasi ja edasi. Vahepeal tundsin, et ei taha edasi lugeda, aga samas tahtsin teada, kuidas see lugu lõpeb, kas Vanessa pääseb vabaks. Vahepealsed aastad, kui Vanessa oli juba interaadist lahkunud ja üritas eluga edasi minna, olid eriti venivad ja nukrad. 

Kate Elizabeth Russell on ameerika kirjanik. «Minu sünge Vanessa» on tema debüütromaan. Ta töötas raamatu kallal peaaegu 20 aastat ning see põhineb tema enda teismeea kogemustel vanemate meestega. Kui ta raamatut teismelisena kirjutama hakkas, siis nägi ta lugu sama romantilisena kui Vanessa. Võttis kaua aega, enne kui ta vaatenurk muutus. Seksuaalne väärkohtlemine on keeruline teema, mida sageli maha vaikitakse, lihtsustatakse ja valesti mõistetakse. Kirjanik soovib, et romaan alustaks arutelusid. 

«Minu sünge Vanessa» on lugu 15-aastase kooliõpilase ning 42-aastase inglise keele õpetaja armuafäärist ning selle mõjust tüdruku edasisele elule, kusjuures neiu romantiseerib väärkohtlemist. Seda lugu oli äärmiselt vastik ja raske lugeda, aga samas ka kummaliselt paeluv. Kohati ma ei tahtnud üldse edasi lugeda, aga kuklas kripeldas küsimus, et kuidas see kõik ometi lõpeb. Soovitan, kui tahad lugeda midagi eriti häirivat ja psühholoogiliselt kurnavat!

Tagasi üles