:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/12/15/13530183t1h4fc7.jpg)
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum teeb digitaalselt kättesaadavaks Eesti heliloojate 4000 originaalkäsikirja. Digiteerimise tulemusena saavad originaalkäsikirjad avalikkusele kättesaadavaks muuseumide infosüsteemis MuIS.
Eesti heliloojate 4000 originaalkäsikirja on nüüd digitaalselt kättesaadavad
2020. aasta suvel alustas Teatri- ja Muusikamuuseum Eesti heliloojate originaalkäsikirjade digiprojekti, mille käigus digiteeritakse umbes 4000 käsikirja. Kuna muuseumi arhiivkogus leidub ligikaudu 14 000 originaalkäsikirja enam kui 200 autorilt, tuli teha ka esimene valik. Esmalt võeti digiteerimisse nende heliloojate looming, kelle vastu uurijad, interpreedid, dirigendid ja kirjastajad kõige aktiivsemalt huvi tunnevad. Muusikauurijaid nii Eestist kui välismaalt käib aasta jooksul muuseumi arhiivis ligi 450.
Muuseum võttis kasutusele senisest tõhusama digiteerimismeetodi, kasutades arhiivmaterjalide puhul skaneerimise asemel repropinkidel pildistamist. «Uued töövõtted võimaldavad meil kiirendada arhiivmaterjalide digimist ja teha seda parema kvaliteediga. 4000 helilooja käsikirja ei pruugi tunduda esmalt suur arv, kuid arvestades, et see teeb kokku umbes 115 000 lehekülge, on see siiski aasta jagu mitme inimese tööd,» kommenteerib käsikirjade digiprojekti juht, muuseumi peavarahoidja Ann Aaresild.
Tööprotsess hõlmab endas nii museaalide ettevalmistamist, digiteerimist, failide järeltöötlust ja nimetamist ning MuISi digihoidlasse laadimist.
Tänaseks on juba tervikuna digitud ning MuISist kättesaadavad Cyrillus Kreegi, Heino Elleri, Veljo Tormise, Artur Lemba, Eduard Tubina, Mihkel Lüdigi, Eduard Oja, Gustav Ernesaksa, Jaan Räätsa ning Lepo Sumera käsikirjakogud. Nendele lisanduvad veel Eino Tambergi, Mart Saare, Eugen Kapi, Harri Otsa, Ester Mägi ja Valter Ojakääru kogud, mis saavad digitaalselt kättesaadavaks 2021. kevadel.
Projekt toimub 2020 Digikultuuri aasta raames ja saab teoks tänu Kultuuriministeeriumi toetusele. See võimaldas muuseumil kaasajastada museaalide digiteerimisparki ja võtta aastaks tööle 3 digiteerijat-andmespetsialisti.
Vaata allolevast videost, kuidas digiteerimisprotsess toimub!