/nginx/o/2020/12/17/13534484t1h0fe3.jpg)
Loe katkendit Marek Liinevi ahjusoojast raamatust «Suhtekiskjad». Teos toob võrdlusmaterjaliks väär-käitumise, mida vaadeldakse ja analüüsitakse kannatanute isiklike kogemuste näitel. Keegi on toonud korvamatuid ohvreid, et lugeja saaks ohutust kaugusest samastuda tema rolliga, õppida tema loost ja tulevikus säästa ennast halvemast, sest selleks, et õppida tundma enda tugevusi ja nõrkusi, on mõnikord tarvis kohtuda Saatana endaga.
Armastuses ja sõjas on kõik lubatud
Karli-sarnase loomingulise suhtekiskja jahirituaalid algavad alati manipuleerimisega, millega ta meelitab endale saagi tähelepanu. Kui edev paabulind, lööb ta oma kirevad sabasuled lehvikuna lahti ja ootab, kuni keegi paneb tema võlu tähele ja astub lummatult lähemale. Taoline kiskja on ülimalt veetlev, arvestav ja hooliv, kuid vaid seetõttu, et ta laseb end saagile sellisena paista. Veetlemine on õpitud sotsiaalne strateegia, mille efektiivsust lihvitakse iga järgneva suhtega, kuni see muutub lõpuks lolli- ja töökindlaks.
Enamasti domineerib meelitamises kiskja, kes on oma vilumuse täiustanud äärmuseni ja ei jäta midagi juhuse hooleks. Keeruline on leida tõendeid ohvritest, kes on end väevõimuga kiskjale külge kleepinud, nii et viimane lõpuks leebus ja allus ohvri võludele. Pea alati lähtub initsiatiiv suhte alustamiseks kiskjalt ja saak alistub viimaks sellele survele. Kogu protsess kulgeb näiliselt vabast tahtest, sest selle vältel rakendab suhtekiskja manöövrit nimetusega «armupommitamine» ehk A-pommitamine, mil pommideks on lilled ja meelitused ning relvaks tema petlik loomus.
Kiskjalikud suhted on tänapäeval end teinud laia avalikkuse ees tuntuks, tungides sotsiaalmeediasse ja virtuaalsetesse eneseabiblogidesse. Oma suhteprobleemidele lahenduse otsija põrkab kokku maalähedaste terminitega, mida kasutavad temasarnased lihtsad inimesed – tõelised ellujääjad –, kes on loobunud otsimast headust oma paarilises ning abi nõustajate või psühholoogide kabinettidest. Levinud suhtekäsitlustes kohatav mõiste «armupommitamine» on pärit USA religioosselt seltsilt Unification Church of the United States, mille asutaja ja juht Sun Myung Moon käskis oma jüngritel naerataval näol kiriku sõnumit mööda maailma laiali levitada. Tundub olevat loogiline laotada oma piiritut armastust lähedastele ja sõpradele ning võita seeläbi vastuarmastust, nagu õpetas Dale Carnegie oma vastava nimetusega kuldraamatus «Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi».
A-pommitamine on varitseva inimjahi rituaal, millega kiskja meelitab saagi enda lähedusse. Pommitamisele on raske vastu seista, sest kiskja vallutab sihtmärgi samasuguse sihikindluse ja halastamatusega, nagu alistas Hitler Saksamaa naaberriigid «välksõja» tulemusena. Keeruline on jääda külmaks ülevoolavale tähelepanule ja sõbralikkusele, millega kiskja külvab potentsiaalse saagi üle.
Väljavalitud partneri idealiseerimine ei ole kaugeltki kiskjalik pettemanööver, vaid aktsepteeritud suhtestrateegia, mis jääb normaalsuse ja ebanormaalsuse vahelisele hallile alale. A-pommitamist võiks isegi pidada agressiivseks paaritumisstrateegiaks, mis oli evolutsiooniliselt mingis kindlas arengustaadiumis niivõrd kohanduv, et selle riismed jäid inimkäitumises tänaseni kestma. Kui pommitamise sihtmärgiks on ihaldusväärne ja atraktiivne partner, siis mõistetavalt ei hoia keegi end tagasi tema poolehoiu võitmises. Küll võib aga kahtlustada, et madal enesekindlus ja isiklikud puudujäägid on ülepakutud idealiseerimise põhjusteks, sest ennast alaväärtustavad inimesed kipuvad teisi üleväärtustama, kompenseerimaks isiklikke vajakajäämisi. Seetõttu tasuks alati olla pisut ettevaatlik, kui keegi tuttav või võhivõõras on sinu vastu ülevoolavalt lahke või tekitab sinus võõristavalt sooje tundeid ja liigub sihikindalt täiskäigul edasi kui tank lilleaasal, sest raisakotkad näevad vaid looduses inetud välja.
Luksuslikud kingitused, ootamatud üllatusvisiidid tööle (südamekujuliste õhupallide ja lilledega) või koju (alasti, lehvik ümber intiimsete kehaosade, mida võõraste pilkude eest varjab üksnes maani ulatuv mantel), kahemõttelised siivutud telefonisõnumid (mida kõike telefon ja fotokaamera üheskoos ei võimalda!). Nagu särtsakas latiinobimbo või -beib siseneb ta salsarütmide saatel ohvri elusse ja tirib ta endaga kaasa peadpööritavasse karnevali.
A-pommitaja juhib armutornaado eludraama püünele nagu dikteeris Hitler Blitzkriegi. Rünnak on kiire, tõhus ja tuleb erinevatelt rinnetelt ning ei jäta muid valikuvõimalusi, kui põgeneda ummisjalu kuhu jalad kannavad, või vastupidiselt, lasta kõigel sündida omatahtsi. Kui inimese kindel soov on võtta asju tasa ja targu, siis peab igaüks, kes soovib täita osakestki tema elust, leppima tema tempoga. Vastasel juhul võib hakata kahtlema a-pommitaja kavatsuste siiruses. Sõda ja armastus ei erinegi teineteisest, sest mõlemas võib olla kaotajaid ja võitjaid, rääkimata sellest, et ka armastuses ja sõjas on rakendatud strateegiad identsed.
Karl võitis Betty südame abivalmiduse ja kokakunstiga, mis muutis üksikema elu vähemalt lühikeseks ajaks lausa meelakkumiseks. Kui Betty jõudis töölt koju, oli laud soojade roogadega kaetud, lapsed kasitud ja õnnelikud, ning perenaisel ei jäänud üle muud, kui lüüa jalad mõnusalt seinale, lubades end kohelda kui kuningakassi. Sellega algabki tavaliselt mürgise suhte armumisperiood, mille jooksul märgitakse mõnikord selgeltnägija kombel, et kõik oli liialt hea, et olla tõsi, kuid ei kahelda kunagi meelepette võimalikkuses. Teiste sõnadega ignoreeritakse ohumärke ehk punaseid lipukesi.