10 raamatut, mida kõige tõenäolisemalt rohkem kui ühe korra loetakse

Raamatute ülelugemise kohta on erinevaid arvamusi. Mõni peab seda ajaraisuks, sest mis kord loetud, on minevik. Teised tahavad aga uuesti kogeda neid tundeid, mis loetu neis esimesel kohtumisel tekitas. Mõni võib isegi väita, et ühe korraga ei ole võimalik raamatust päriselt aru saada. Olgu sellega, kuidas on, aga häid raamatuid loetakse ikka tõenäolisemalt mitu korda üle.

Goodreadsi statistika näitab, et enim loetakse mitu korda oma lapsepõlvelemmikuid, kooliajal loetud kirjandusklassikat ja kuulsate kirjanike parimaid palasid. Siin on reastatud 15 teost, mida kõige rohkem vähemalt kaks korda loetakse. Mõistagi ei ole siia lisatud eesti raamatuid, sest Goodreadsi kasutajad on suures osas inglise keeles lugejad.

Francis Scott Fitzgerald. Foto: akg-images/ Scanpix

1. F. Scott Fitzgerald, «Suur Gatsby» («The Great Gatsby»)

Jazzi-ajastu krooniku F. Scott Fitzgeraldi olulisem romaan on briljantne pilguheit svingivatesse 20ndatesse ja selle ajastu kõrgseltskonda. Romaani keskmes on jõukas ja müstiline miljonär Jay Gatsby, kes armastab suurejoonelisi pidusid ning kelle kirg Daisy Buchanani vastu kujuneb hukatuslikuks.

Fitzgeraldi teost peetakse üldjuhul üheks parimaks romaaniks läbi aegade ja kriitikud on öelnud, et sellest ei leia ainsatki üleliigset lauset. «Suur Gatsby» on menukas tänini, müües aastas ligi 300 000 eksemplari.

2. Harper Lee, «Tappa laulurästast» («To Kill a Mockingbird»)

«Laske siniraage niipalju kui te tahate ja tabate, aga pidage meeles, et tappa laulurästast on patt.» Sellised õpetussõnad annab advokaadist isa Atticus Finch edasi oma lastele, kaitstes loo «tõelist laulurästast» – musta meest, keda süüdistatakse valge neiu vägistamises 1930ndate aastate ameerika väikelinnas. Tema tütre, noore Jean Louise´i – Nirksilma – pilgu läbi kirjeldab Harper Lee lopsaka huumori ja vaheda aususega toonase ajastu rassismiprobleeme ja klassivahedest põhjustatud lahkhelisid, ühe mehe vaikset ja visa võitlust õigluse nimel õõnestamas linna südametunnistust, mis on tume eelarvamustest, vägivallast ja silmakirjatsemisest.

Raamat põhjustas sensatsiooni 1960ndate raamatumaailmas ning pälvis tänu intrigeerivale süžeele ja võimsale sõnumile kiirelt ülemaailmse tunnustuse. Teost on trükitud enam kui 30 miljonit eksemplari, see võitis 1961. aastal Pulitzeri auhinna ja režissöör Robert Mulligani juhtimisel valmis sellest film 1962. 

Daniel Radcliffe 2001. aastal esimeses Potteri-filmis. Foto: Rights Managed/Ronald Grant Archive / Mary Evans/Scanpix

3. J.K. Rowling, «Harry Potter ja tarkade kivi» («Harry Potter and the Philosopher's Stone»)

Harry Potteri elu muutub igaveseks tema üheteistkümnendal sünnipäeval, kui ta saab kirja ja jahmatava uudise. Harry ei tea veel, et ta on võlur ning et võlurid olid ka tema surnud ema ja isa. Harryt kutsutakse imelisse paika, Sigatüüka Nõiduse ja Võlukunsti Kooli, kus ta leiab endale sõbrad, õpib võlukunsti kõigis selle ilmingutes, kuid peab ka astuma vastu oma kõige hirmsamale vaenlasele.

J.K. Rowling on rekordiliste tiraažidega ja rohkelt auhindu võitnud Harry Potteri romaanide autor. Selle armastatud sarja raamatuid on maailmas müüdud üle 450 miljoni eksemplari ja tõlgitud 78 keelde. Raamatute põhjal on valminud kaheksa menukat filmi.

George Orwell. Foto: akg-images/ Scanpix

4. George Orwell, «1984» («1984»)

«1984» on Orwelli üks tuntumaid teoseid. Ehkki kirjutatud enam kui 50 aasta eest, pole see kaotanud aktuaalsust ja teravust ka 21. sajandi alguses. Totalitaarsed riigid pole tänaseks kuhugi kadunud, meedia abil korraldatav ajupesu on hoopis suuremad mõõtmed omandanud ning Orwelli poliitikloomi või loompoliitikuid võib kohata igal sammul.

George Orwell, kodanikunimega Eric Arthur Blair (1903–1950) sündis Birmas, sai hariduse Etoni kolledžis Inglismaal ning teenis Birmas Briti Impeeriumipolitseis, töötas Inglismaal õpetajana, osales Hispaania kodusõjas ja tegutses pärast seda ning Teise maailmasõja ajal kommentaatori ja korrespondendina.

5. J.D. Salinger, «Kuristik rukkis» («The Catcher in the Rye»)

1951. aastal ilmunud Jerome David Salingeri romaan «Kuristik rukkis» on üks tuntumaid teismeliste mässumeelsust käsitlevaid romaane maailmas. 17-aastane Holden jutustab oma elust pealtnäha seosetute episoodidena, kuid nii käsitleb ta väga keerulisi teemasid. 

6. Kõik teised «Harry Potteri» sarja raamatud

Teeme edetabelis veidi sohki, kui sest kui hakata kõiki Potteri-raamatuid ükshaaval nimetama, ei mahu teised raamatud pildile hästi ära. Igal juhul võtavad siinse punkti all järjestiku koha kõik sarja ülejäänud kuus raamatut: 

«Harry Potter ja saladuste kamber» («Harry Potter and the Chamber of Secrets»)

«Harry Potter ja Azkabani vang» («Harry Potter and the Prisoner of Azkaban»)

«Harry Potter ja tulepeeker» («Harry Potter and the Goblet of Fire»)

«Harry Potter ja Fööniksi ordu» («Harry Potter and the Order of the Phoenix»)

«Harry Potter ja segavereline prints» («Harry Potter and the Half-Blood Prince»)

«Harry Potter ja surma vägised» («Harry Potter and the Deathly Hallows»)

Martin Freeman filmis «The Hobbit: An Unexpected Journey». Foto: James Fisher/AP/Scanpix

7. J.R.R. Tolkien, «Kääbik» («The Hobbit»)

Lugu väikese kääbiku isand Bilbo Bagginsi suurtest seiklustest, mille raskustest ja ohtudest ta auga välja tuleb ja mille käigus kodustest mugavustest hoopis tähtsamaid asju, nagu näiteks vaprust, abivalmidust ja suuremeelsust, hindama õpib. Mõnusast kodusest elust kiivalt kinni hoidev Bilbo Baggins käib harva kaugemal oma sahvrist või keldrist, kuni tema uksele koputab võlur Gandalf koos kamba päkapikkudega. Sealt algab meeletu seiklus, mis viib teda kokku suure ja ohtliku lohe Smaugi ning teiste hirmutavate olenditega.

Inglise kirjanik ja teadusmees J.R.R. Tolkien (1892-1973) kuulub kahekümnenda sajandi mõjukaimate ja armastatuimate kirjanike sekka. Tema «Kääbik» on «Sõrmuste Isanda» eellugu ning seda on pärast 1937. aasta esmatrükki müüdud miljoneid eksemplare.

Ray Bradbury. Foto: GP/MPI/Capital Pictures/Scanpix

8. Ray Bradbury, «451° Fahrenheiti» 

Guy Montag on tuletõrjuja. Tema töö on põletada keelatut ─ raamatuid ja koos nendega maju, kuhu raamatud on peidetud. Petrooleumi lõhnast läbi imbunud Montag naudib leekide mängu ja ei sea kunagi kahtluse alla oma tegevusega kaasnevat hävingut. Iga valvekorra järel naaseb ta oma üksluise elu ja naise Mildredi juurde, kes veedab kõik päevad virtuaalmaailmas. Kui Montag kohtub aga kummalise noore naabritüdruku Clarisse’iga, hakkab ta kahtlema kõiges, mida seni on teadnud.

Tuleviku vaimupimeduse ajastust ja nutimaailmasõltuvusest jutustav «451° Fahrenheiti» kuulub küll ulmekirjandusse klassikasse, kuid selle sõnum muutub ajaga aina aktuaalsemaks.

9. Jane Austen, «Uhkus ja eelarvamus» («Pride and Prejudice»)

Meisterlikult komponeeritud, paraja irooniaannusega romaanis on suure hoolega välja joonistatud kõik karakterid, nii peategelased kui pisemadki kõrvaltegelased: kõigutamatu pereisa, jahmerdav ja rumal mamma, isepäine Elizabeth, malbe Jane, arutu mehenäljas Lydia, alatasa nohune ja rahulolematu Kitty, maailmatark Mary ning terve plejaad ümber Benneti preilide tiirlevaid džentelmene.

Jane Austeni nelikümmend üks eluaastat (1775–1817) hõlmasid väga tormilisi aegu ja kultuurinihkeid. Kõik see ulatus autori ellu ja loomingusse vaid üsna tasase sosinana, kuid sellegipoolest on «Uhkus ja eelarvamus» tänapäevani üks inglise kirjanduse kõige populaarsemaid romaane ja autor oma ajastu üks kõige värskemana säilinud klassikuid.

10. Aldous Huxley, «Hea uus ilm» («Brave New World»)

Aldous Huxley raamatut «Hea uus ilm» peetakse üheks kahekümnenda sajandi kõige silmapaistvamaks romaaniks, mis püsib jätkuvalt kirjanduse edetabelites. Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle 1999. aastal sajandi 100 parima raamatu hulka.

Romaan on Aldous Huxley teos tulevikust, kus inimesi kujundatakse varajasest lapsepõlvest «hea uue ilma» kodanikeks. Raamat nägi esmavalgust 1932. aastal.

Tänapäeval tekitab teos üha enam lugejates küsimuse: kas Huxley kirjeldas selles raamatus tulevikku, milles me elame praegu või mille suunas hoogsalt liigume?