Vaido Neigaus on saanud valmis enda raamatu «Mees metsast», kus ta räägib oma teekonnast, hirmudest ja mis kõige tähtsam - räägib südamelt kõik ära.
Vaido Neigaus: kui hakkasin saama ähvarduskirju, käis peast läbi mõte, kas suudan kuulsuse kadalipust läbi minna
Neigaus on laiemale avalikkusele tuntud kui muusik ja staarmetroseksuaal. Küll aga tõdeb ta, et kuulsus pole nii särav ja ilus kui tundub – kui talle hakati saatma ähvarduskirju või tapmisähvardusi, käis ta peast läbi ka mõte muusika tegemine lõpetada, ent raskuste kiuste tegutses ta oma unistuste suunas edasi.
Unistuse täitumine
«Aega läks, kuid lõpuks olin ma valmis oma «Kõigest loobunud» lugu laiema avalikkusega jagama. Ma laadisin selle Youtube’i üles ja Mari-Leen Albers aitas mind Õhtulehes uudisega. See oli tibatillukene uudis, kuid abiks ikkagi. Panin veel Youtube’i lingi oma Facebooki seinale ja neid inimesi, kes seda jagasid, oli tegelikult väga palju. Facebook oli selleks ajaks oma populaarsust kogumas ning seda kasutati väga tihti,» meenutab Neigaus.
Ta räägib, et sisendas endale kogu aeg, et tasa sõuad ning kaugele jõuad ning heade tutvuste olemasolu on väga tähtis, et jõuda sinna, milles ta oli kogu aeg unistanud. «Saatsin loo ka Jaanikale ja ta tunnistas, et ma olen väga head tööd teinud. Ta aitas omalt poolt veel nii palju, et ta saatis selle loo oma produtsendile. Ma ei tea, mida Jaanika oma produtsendile lisaks ütles, kui järgmisel päeval sain ma kirja härralt nimega Meelis Eskola. Ta oli Jaanika produtsent ja ütles, et ta annab mulle võimaluse selle looga laval esineda. Ta tegi seda seetõttu, sest ta tahtis näha, kuidas mu lavaline liikumine välja näeb ja kuidas ma noortele muusikasõpradele peale lähen. Meelis korraldas koolinoorte pidusid ja see oli hea võimalus tõestada, et ma saan laval esinemisega hakkama,» kirjutab ta.
Noortele oli tema sõnul ka hea seetõttu esineda, et nad olid vastutulelikumad uute asjade puhul. Kui neile miski meeldib, siis hakatakse tegevust jälgima ja nii need fännid tekivad. «Mul oli nii palju tahtejõudu ning ma nägin roppu moodi vaeva, et valmistada ette selline artist, nagu ma tahtsin olla. Ma tegin palju ettevalmistusi ja sebisin paar tüdrukut enda kõrvale lavale. Me tegime koreograafia ja mõtlesime kava peensusteni läbi. Esinemine läks väga hästi ja ma olin üllatunud, sest mõned noored teadsid isegi kaasa laulda. Seega, sellest väiksest meediakajastusest oli olnud tegelikult suur kasu. Ma sain alles nüüd südamerahus sisse-välja hingata, sest nägin, et asi on hakanud võtma ilmet,» räägib ta oma muusikateekonna algusest.
Ajakirjanikud nägid klikimagnetit
Paar päeva enne esinemist saatis ta veel Albersile kirja, et on esinemas ja et äkki ta sooviks vaatama tulla. Ta tuligi koos oma kaaslasega ja ta ei tulnud lihtsalt vaatama seda esinemist, vaid tegi Neigausiga ka intervjuu.
«Minust tehti pilt ja tundus, et intervjuu läks ka hästi. Hiljem artiklit lugedes nägin, et sinna oli veel lisatud intrigeerivalt, et olen Rolf Juniori konkurent. Artikkel pidi ju müüma ja Albers teadis täpselt, kuidas neid klikke lugejate käest kätte saada. Mu sõnu väänati vastavalt vajadusele ja see oli asi, mida ma meedia puhul ei teadnud. Ma ise ei olnud ennast mitte kunagi kellegi konkurendina tundnud ega mõelnudki ennast ühegi lauljaga võrrelda. Ma lihtsalt tahtsin üle kõige teha oma asja ja näha, kui kaugele see mind elus viib,» tõdeb ta.
Esimese suurema intervjuu andis Neigaus Anu Saagimile. Saagim saatis ka küsimused, millele ta vastama pidi. «Seal oli küsimus minu seksuaalsuse kohta, mida olin peljanud, kuid vastasin sellele, nagu olin plaaninud, ja nii saigi minust meedia silmis staarmetroseksuaal. Ajakirjanikud nägid minus suurt müüginumbrit ja klikimagnetit. Nad hakkasid mulle ridamisi kirjutama. See kõik toimus väga lühikese aja lõikes ja järgnevate päevade jooksul olin ma absoluutselt igas Eesti ajakirjas ja ajalehes juba sees. Kõik meediakanalid kirjutasid minust ja eelkõige minu seksuaalsusest,» toob ta välja.
Kõik pole alati nii särav kui paistab
Tiitel staarmetroseksuaal ei tekitanud Neigausis mingit pahameelt, vaid pigem võttis ta seda kui enda alter ego ning tänu sellele tiitlile oli lihtsam muusikat promoda. «Ma ei saa kindlasti väita, et see tähelepanu mulle ei meeldinud. Sisimas ma lausa nautisin seda. Kuid kõik ei ole alati nii ilus ja särav, kui välja paistab,» tõdeb ta, et kui hakkas saama ähvarduskirju ja teda lubati ära tappa, siis käis ta peast mõte läbi, kas ta ikka suudab sellest kuulsuse kadalipust läbi minna ja koguni seda, et äkki ei peaks muusikaga tegelema. Ta rääkis sellest Meelisele ja ta jutt oli lihtne ja konkreetne. «Ära vaeva sellega oma pead. Kõigile ei saagi korraga meeldida.»
Selles oli tal Neigausi sõnul õigus. «Ma hakkasin meelega ühiskonnas õli tulle valama. Näiteks video, kus ma justkui suudlen ühe kutiga, on tegelikult lavastatud. Seal ei toimunud mitte mingit suudlemist, vaid ma panin oma pea lihtsalt natuke lähemale sellele autos istuvale kutile ning videot vaadates tundus, nagu ma oleksin suudelnud. Ma tegin seda, et saada veel rohkem tähelepanu. Selline käitumine ei jätnud kedagi külmaks. Inimesed hakkasid jälgima minu tegemisi ja niimoodi leidsid nad ka mind,» kirjutab ta.