Raamat, kus elu on seiklus

Epp Petrone. Foto: Erakogu

Raamatublogija Mariann Vendelin luges Epp Petrone reisiromaani «Kas süda on ümmargune?» ja jagab oma lugemiskogemust.

1999-2010, põhiliselt Kanaari saared, aga ka Eesti, Iisrael, Küpros, Valgevene. Epp meenutab, kuidas ta tegi 24-aastaselt kannapöörde, jättes selja taha mehe, elu Eestis ja kõik sellega kaasnevad mugavused, et koos väga eriskummalise tegelase, vana hipi Harriga ringi rännata ja ehteid müüa. Ümber maakera reisi sellest küll ei saanud, aga enda leidmiseks ei olegi vaja tervele maakerale tiiru peale teha. Epp nägi ja koges nii mõndagi, magas lageda taeva all, jooksis politsei eest ära. 10 aastat hiljem otsustas naine kohatud olulised inimesed uuesti üles otsida ning läbi elatut taas meenutada.

Ma ei teagi, mida selle raamatu kohta öelda. Kuna ma ei osanud enne lugema hakkamist midagi oodata, siis üllatusin kõvasti. Sündmustik oli nimelt niivõrd pöörane. Ühest küljest vaimustas mind Epp ise oma valmidusega kahtlase vanamehega maailma avastama minna ja teisest küljest selle sama mehe uskumatud pajatused. Eks olen varem ka lugenud neid lugusid eneseotsingutest laia maailmas, mis algavad sarnaselt, aga võtavad siis igaüks ise suuna. Epp lõi kohe pahviks, sest kogu see plaan tundus nii kahtlane ja ohtlik. Mõned inimesed kohe oskavad oma elu seikluseks pöörata ja veel nii, et päris elu on kordades uskumatum kui mõni väljamõeldud lugu. Kõige rohkem meeldisidki mulle raamatus Harri lood. Raske oli võtta seisukohta, kas neid uskuda või mitte. Akvaariumikaladega teenitud varandus, Siberisse hüljatud lapsed, teooriad eestlaste päritolu kohta - see kõik oli lihtsalt niivõrd pöörane.

Selle kõige kõrvale on veel kontrastiks, kuidas Epp perega kümme aastat hiljem uuesti samu radu käib ja kohatud inimesi otsib. Mõtisklused selle üle, mis oli ja mis oleks võinud olla, kuhu ikkagi valikud viivad, kas mõni asi läheb ühtviisi ka hoolimata sinu valikutest. Ja kuidas mööduv aeg reaalse elu ilukirjanduseks muudab.

«Kas süda on ümmargune?» on raamat, kus elu on seiklus. Epp tunneb, et vajab vaheldust ja vahetab oma turvalise elu koos hipist vanamehega maailmas rändamise ja ehete müümise vastu. Selles loos on palju uskumatut, aga ka noorusea pöörasustele tagasivaatamist küpsema pilguga. Soovitan, kui sulle meeldivad raamatud rändamisest ja eneseotsingutest!