:format(webp)/nginx/o/2021/01/19/13583815t1h6da8.jpg)
Telekokk ja raamatute autor Nigella Lawson jagab oma lugemiskogemusi ja soovitab raamatuid, mis on talle enim hinge läinud.
Raamat, mis muutis mu elu
«On teatud raamatuid, mis on mulle elu eri etappides üdini tungivalt mõjunud: noorukieas oli selleks Thomas Manni «Tonio Kröger»; noore naisena Marilynne Robinsoni «Housekeeping» («Majapidamine»); hiljutisemast ajast Miriam Toewsi «Kõik mu mured mannetud»,» loetleb Nigella.
Raamat, mis on enim alahinnatud
Nigella Lawson ütleb ausalt, et kommertsedu suhtes valitseb idiootne snobism. «Kui Elizabeth Gilbert oleks kirjutanud «Jumaliku puudutuse» enne, kui ta kirjutas «Söö, palveta, armasta», siis ma usun, et selle kirjanduslikku geniaalsust oleks kõrgemalt tunnustatud,» märgib Nigella, kelle sõnul on tegu tõesti tähelepanuväärse ja ilusa romaaniga, mida liiga vähesed tõsist kirjandust lugevad inimesed on mõelnud isegi kätte võtta.
Viimane raamat, mis pani mind nutma ja naerma
Raamat, mis on lugedes mänginud Nigella emotsioonidega, on Bess Kalbi «Nobody Will Tell You This But Me» («Peale minu ei ütle seda teile keegi»). «Ma olen seda kaks korda lugenud ja kolm korda kuulanud audioraamatut,» tunnistab Nigella, kellele on väga südamesse läinud raamatus kirjeldatud emade ja tütarde kannatuslood.
Raamat, mida ma ei suutnud lõpetada
«Ma kardan, et see on minu puhul korduv probleem,» tunnistab telekokk, kes ei tunne mõttetut raamatut pooleli jättes süümepiinu. «Samas tabab mind meeleheide, kui ma ei suuda süveneda raamatusse, mis on tegelikult väga hea. Viimati sattus sellesse kategooriasse Olga Tokarczuki «Aja oma atra läbi koolnute kontide». Aga küll ma selle juurde tagasi jõuan.»
Raamat, mida ma teistele kingin
«Olen kaotanud järje, kui sageli ma olen sõpradele kinkinud Anne Enrighti «Actressi» («Näitlejannat»), mis on täiuslik kirjatükk,» kiidab ta.
Allikas: The Guardian