Rahvusraamatukogu ja SA Eesti Muusikafondi koostöös digiteeriti arvestatav osa Eesti Muusikafondi noodikogust, mis on üks suurimaid eesti heliloojate originaalnootide kogusid.
GALERII ⟩ Digiteeriti 172 000 lehekülge Eesti heliloojate originaalkäsikirju
Sellega lisandus Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjade andmebaasi 166 422 lehekülge Eesti heliloojate teoste digiteeritud käsikirju ja käsikirjalisi koopiaid. Digiteeritud käsikirjade seas on näiteks nii Gustav Ernesaksa, Heino Elleri, Veljo Tormise kui ka enamike teiste Eesti heliloojate teoseid.
Rahvusraamatukogu digiteerimiskeskuse juhataja Signe Tõnissoni sõnul on ääretult oluline, et Eesti kultuuri-, teadus- ja muu infopärand, mis on praegu veel vaid paberil kättesaadav, oleks tulevikus kõikidele Eesti ja miks ka mitte maailma inimestele ligipääsetav ka digitaalselt. «Juurepääsu infole ei tohiks piirata see, kus inimene asub. Samuti suurendab info digiteerimine tohutult selle kasutusvõimalusi nii lihtsalt huvilistele kui ka professionaalidele,» märkis Tõnisson. Ta lisas, et see oli ka hea näide asutusteülesest koostööst.
Eesti Muusika Infokeskuse direktor Evi Arujärv rõhutab, et selle projekti suur väärtus on selles, et võimaldab veel rohkem eesti heliloojate teoseid kogu maailmas kättesaadavaks teha: «Eesti Muusika Infokeskuse käsikirjade andmebaas on inglise keeles kättesaadav kogu maailmas ja pakub muusikaprofessionaalidele pidevat huvi.» Projekti raames digiteeriti ka 6000 lehekülge käsikirjalisi noote Rahvusraamatukogu varamust, mille leiab Rahvusraamatukogu digitaalarhiivist DIGAR.
Eesti Muusikafondi projektijuht Marge Raun rõhutab töö olulisust: «Muusikafondi noote on siiani välja laenutatud füüsilisel kujul. Samas räägime me heliloojate originaalsetest käsikirjadest ja käsikirjalistest koopiatest, mille paber on aastate jooksul väga hapraks muutunud. Selle tõttu on nende väljalaenutamine kohati lausa võimatu. See probleem sai tänu Kultuuriministeeriumile Rahvusraamatukogu ja Eesti Muusikafondi koostöös lahendatud ja oluline osa Eesti heliloomingust ning kultuuriloost on peagi digitaalselt kättesaadav.»
Hetkel toimub digiteeritud noodifailide sisestamine Eesti Muusika Infokeskuse andmebaasi ja metaandmetega varustamine. Muusikafondi noodikogu kasutavad aktiivselt näiteks ERSO, Vanemuise Teatri Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, koorid, ansamblid, interpreedid, muusikateadlased, üliõpilased ja teised huvilised.
Projekt viidi ellu Digikultuuriaasta 2020 raames ja seda toetas Kultuuriministeerium.