Suur osa SA Eesti Ajaloomuuseumi arhiivkogudest on nüüd digitaalsed kättesaadavad

Digiteeritud postkaart. Foto: Rahvusarhiiv

Rahvusarhiivi poolt juhitud projekti «Dokumendipärandi digiteerimine: Jäägem eestlasteks, aga saagem ka eurooplasteks (1860-1920)» raames digiteeriti nii Eesti Ajaloomuuseumi kui Teatri- ja Muusikamuuseumi kogusid.

Eesti Ajaloomuuseumi dokumentaalmaterjalide kogust digiti 103 arhiivifondi materjali ehk ligi 150 000 digikaadrit. Need sisaldavad mõisate kirjakogudes ning perekonnafondides olevaid materjale. Fondid moodustavad dokumentaalmaterjalide kogu olulisema osa ning puudutavad peamiselt endise Eestimaa kubermangu mõisaid ja perekondi. «Kirjakogude ja perekonnafondide materjalid on väga huvitavad ja laiahaardelised ning sisaldavad materjale näiteks mõisate ostu-müügi dokumentidest vakuraamatuteni ja personaalsest kirjavahetusest baltisaksa genealoogiani,» sõnab muuseumi arhivaar Milan Pening. Kõigil ajaloohuvilistel võimalik tutvuda nende materjalidega ka Rahvusarhiivi veebikeskkonnas Saaga.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust digiteeriti projekti raames nelja teatritegelase Theodor Altermanni, Heino Vaksi, Paul Pinna, Aleksander Trilljärve isikukogud ning helilooja ja organisti Peeter Süda isikukogu. Ühtekokku 5916 arhiivkogu museaali, mis moodustasid ligi 30 000 digikujutist. «Antud tegelaste kogud on muuseumis uurijate poolt väga nõutud, kuna sisaldavad materjale nii töö- kui loometegevusest, mh ka kirjavahetust teiste loomeinimestega,» ütles muuseumi peavarahoidja Ann Aaresild.

Kõik digitud fondid on kättesaadavad muuseumide infosüsteemis MuIS.