/nginx/o/2021/01/26/13595697t1h60bc.jpg)
«Vaba Akadeemia Raamatukogu» on uus sari, mille raames avaldatakse Academia Artium Liberaliumiga seotud originaalseid teadusprojekte, populariseerivaid teaduskäsitlusi ja eesti kultuurile vajalike teoste eestindusi. Esimeste raamatutena on ilmunud astronoom Tõnu Viigi «Astronoomialoengud» ja Mihhail Gasparovi «Kapitooliumi emahunt. Rooma enne keisreid» Maria-Kristiina Lotmani tõlkes.
Teoloog Alar Laats tõdeb, et sarja avaraamatuks on Tõnu Viigi «Astronoomialoengud» üks sobivamaid. «Mina puutusin astronoomist autori aimetegevusega esmakordselt kokku koolipoisina, kui 1968. aastal ajakirjast Horisont lugesin ülipõnevaid artikleid plahvatavatest galaktikatest ja infrapunasest astronoomiast,» ütleb ta.
Tegelikult algas Tõnu Viigi tegevus aimekirjanikuna juba varemgi. Nõnda on ta nüüdseks juba tublisti üle poole sajandi oma sügavaid ja sealjuures avaraid teadmisi teadusloo, astronoomia, astrofüüsika, aga ka laiemalt looduse mõistmise vallas jaganud asjahuvilistele lugejatele-kuulajatele-vaatajatele. «Kuna Tõnu Viigi loengud Academia Artium Liberaliumis jätkuvad, siis on põhjust arvata, et käesolev raamat ei jää viimaseks,» avaldab Laats lootust ka järjele.
Tunnustatud õpetlase Mihhail Gasparovi «Kapitooliumi emahunt» on raamat ühest väikesest Latiumi hõimust, kellest kujunes ajapikku välja võimas rahvas, kel õnnestus alistada oma vaenlased ja luua riikluse mudel, mida veel pärast Rooma langemist idealiseeriti sajandeid. Raamat on mõeldud kõigile teadmishimulistele inimestele, ent sobib eriti hästi gümnaasiumiealisele lugejale.
Mihhail Gasparovit (1935–2005) peetakse silmapaistvaimaks 20. sajandi teise poole Venemaa filoloogiks. Tõsi küll, suur rahvusvaheline tunnustus ja kuulsus sai talle osaks alles elu lõpul ja peamiselt pärast surma. Vaba Akadeemia nõukogu liige Mihhail Lotman räägib lähemalt: «See raamat toob meieni suurepärase ja kompaktse ülevaate enam kui kahe tuhande aasta taguse ajastu sündmustest, väärtustest ja uskumustest, avades roomlaste sisemaailma nii nende enda katsumuste ja pingete kaudu kui ka kokkupuutes välisvaenlastega.»