:format(webp)/nginx/o/2021/01/27/13598634t1he1a4.jpg)
«Robinsoni» saate ajal käisin mina alles lasteaias. Mäletan, kuidas neid kogu perega vaatasime ja jube põnev oli. Seega äratas Epp Petrone «Kas süda on ümmargune? 2. osa», mis saate telgitagustest räägib, muidugi huvi, et seda lugeda, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin, kes luges varem ka sarja esimest osa.
/nginx/o/2021/02/10/13622288t1h87f7.jpg)
2001/2010, põhiliselt Besari saar, Malaisia. Epp kutsutakse toimetama «Robinsoni» saadet. Projekt on nii kulukas, et valmib eestlaste-lätlaste-leedukate ühisproduktsioonina. Hoolikalt valitakse välja osalised, kes teles võimalikult palju intriigi tekitaks. Filmimine toimub Malaisia saarestikus, kus Robinsonid elavad looduse rüpes ning võttetiim peatub bangalokülas, kus on ka norrakad, taanlased ja rootslased. Paradiisisaare varjus peitub pingeline töö, päeval filmimine ja planeerimine, öösel pöörased peod pingete maandamiseks. Kõike tuleb kiivalt varjata. Epp veedab palju aega norra nägusa saatejuhiga. Muidugi on seegi saladus. Saarel oldud aeg jätab temasse jälje, mida naine aastaid hiljem üles hakkab kaevama ning sõidab abikaasa ja lastega Malaisiasse, Robinsoni saarele.
«Kas süda on ümmargune? 2. osa» oli küll üks põnev lugu. Mind on alati huvitanud igasugused telgitagused, kuidas asjad tegelikult toimivad. Kui konkreetsemalt televisioonis rääkida, siis paelub kõik see, mida kaamerad ei näita, kui paju tööd läheb igasse eetriminutisse, mis on päris, mis lavastatud. Kõike seda Epp pakub. Robinsoni saates on palju kunstlikku, alustades juba sellest, kuidas osalisi valiti nii, et nad soovitud narratiivi sobiks. Küsimus - mis on päris - jääb aga alles, sest kui teletöötajad punuvad intriige, siis ka kirjanikud jutustavad lugusid ja otsivad nurki, millega asja huvitavamaks muuta.
Põnev oleks raamatu kõrvale saadet ennast vaadata, Epu tegelasi ja päris inimesi vastandada ja kogu seda võistluslikku poolt ka näha. Kas õnnestuks piiluda produktsiooni taha, näha läbi neid võtteid, mida kirjanik reetis, nagu allveeparvega sõitmine? Teades nüüd, millised olid telgitagused, tundub saade osaliselt veelgi põnevam, aga samas natuke vastumeelne ka.
Lisaks kirjeldustele, kuidas Robinsone mõjutati ja nendega mängiti, on raamatus Epu isiklik lugu, väga palju endasse vaatamist. Ta räägib ausalt petmisest, suhetepuntrast, segadusest, enese kaotamisest. Ka selles raamatus külastab naine temasse jälje jätnud kohti uuesti, et minevikuga rahu teha. Esimese osaga võrreldes oli teine palju selgepiirilisem ning lihtsamini jälgitavam, sest tegevus toimub põhiliselt ühes kohas. Ka pöörasust ja ootamatust on vähem. On ju kindel töö ja palk ning ase, kus magada. Segadust tekitavad siin hoopis inimsuhted. (Loe 1. osa kohta siit!)
«Kas süda on ümmargune? 2. osa» jutustab Robinsonide telesarja võtetest, paradiisisaare pingetest ja sassis suhetest. Järgmine peatükk Epp Petrone elus oli sama paeluv kui eelmine. Kuigi mäletan «Robinsonide» sarjast ise väga vähe, oli huvitav lugeda, kuidas seda filmiti ja mis kõik saladuseks jäi. Soovitan, kui ka sind huvitavad teletöö telgitagused ning ilukirjanduseks muutuv tegelikkus!