/nginx/o/2021/02/18/13636224t1h6d91.jpg)
Üheksa Eesti teadlast on koostanud ülevaate kõigest, mis seostub tuumaenergeetikaga. Äsja ilmunud raamatus «Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid» on kirjeldatud tuumaenergeetika saamislugu, reaktorifüüsikat, soojuse ja elektri tootmist ning tuumajäätmete probleemistikku.
Raamat on Eestist lähtuv ülevaatlik sissejuhatus hämmastavasse ja suurte võimaluste, kuid kahtlemata ka paljude vastuoludega energialiiki. See on hariv infoallikas, mis aitab pidada ühiskonnas teadmistepõhist arutelu tõsiste tulevikuvalikute teemal.
Teoses kirjeldatakse tuumareaktorite põlvkondi, enim kasutatavaid reaktoreid, litsentsimises olevaid moodulreaktoreid ja tuumareaktorite ohutust. Lisaks antakse ülevaade tuumajaamas kasutatavatest materjalidest: soojuskandjad, aeglustid, konstruktsioonimaterjalid ja muidugi tuumkütused. Erilise tähelepanu all on tuumajäätmed ja nende käitlus, aga ka kiirguskaitse ja ioniseeriva kiirguse mõju inimesele. Raamat käsitleb ka tuumaenergia ökonoomika teemat.
Kaasautor osakestefüüsik Andi Hektor naljatleb, et tegu on olulise raamatuga, sest tuumaenergia on kogu maise elu alus, kuna Päike töötab sellega. «Siiski, selle raamatu teemaks on inimese loodud tuumatehnoloogia ülipõnev ajalugu, hetkeseis ja lähitulevik. See raamat annab oma panuse, et me siin väikses Eestis suudaksime jälgida maailma tehnoloogiatrende, ei jääks nokitsema omaette ja ei kardaks mõelda suurelt. Eestisse võib tulla tuumajaam ja võib mitte tulla – aga me peame igal juhul sellest tehnoloogiast aru saama juba seetõttu, et meie lähinaabruses on palju tuumajaamu!»
Tehnikateadlane ja soojusenergeetik Aadu Paist tõdeb, et raamatu kirjutamise ajendiks oli Euroopa Liidu ambitsioonikas eesmärk saavutada süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. «See on proovikivi, mis sisuliselt lõpetab fossiilkütuste kasutamise elektri tootmises ning vähendab nende osa märgatavalt ka transpordis. Lähikümnenditel toimub ka ulatuslik transpordi elektrifitseerimine ning samaaegselt elektri ja soojuse tootmise dekarboniseerimine. Meie arvates on seda reaalselt, nii Euroopas kui ka kogu maailmas, võimalik saavutada ainult taastuvenergia ja tuumaenergia kombinatsiooniga.»
Raamatu koostasid üheksa tuumaenergeetika spetsialisti, kuid see on mõeldud laiale lugejaskonnale. See pakub lugemist nii tehnikutele kui ka inseneridele, aga kindlasti leiavad sellest uut ja põnevat ka tuumaenergeetikast huvitatud inimesed.
«Tuuma energia» autorid on Kadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp, Henri Ormus, Aadu Paist, Merja Pukari, Allan Vrager, Marti Jeltsov ja Andi Hektor. Raamatut illustreerivad arvukad joonised, fotod ja graafikud, mis aitavad sisusse veelgi paremini süüvida.