Loodusterapeut soovitab: raamat, mis selgitab, kuidas keha tervenemisel toetada

Mai-Liis Kivistik. Foto: Airi Leon

Herbazeni looja, joogatreener ja loodusterapeut Mai-Liis Kivistik luges sel aastal esimesena läbi raamatu «Ravimine looduse väega», mille kohta ta nüüd muljeid jagab.

Raamatu autoriks on dr Andreas Michalsen, kes on üks väheseid arste, kes tegeleb teadusliku uurimistööga, ühendamaks loodusravi tänapäeva tervisliku elustiiliga ning rakendab samal ajal oma teadmisi ka praktikas. Ta annab arusaadava ülevaate loodusravi praktikatest ja sellest, kuidas neid oma elu ja tervise parandamiseks edukalt ära kasutada.

Raamatuid valib tunde järgi

Kivistik selgitab, et tema raamatute valik on tundepõhine ehk ta ei mõtle mõistusega, mida keegi soovitab lugeda või mis on hetkel nn populaarne. «Mul on kodus suur raamaturiiul, kuhu olen soetanud erineval ajal erinevaid teoseid ja see õige tuleb minuni, kui küsin seal ees, mis toetab minu praegust eluetappi kõige paremini ning pilk püüab õige kinni,» räägib ta.

Loetud raamatust sai ta palju kinnitust oma arusaamadele. Elu ilma stressita ei ole põhimõtteliselt võimalik. Lühiajaline stress tugevdab keha vastupanuvõimet, pikaajaline stress aga nõrgestab seda. Pikaajaline stress soodustab hajameelsust, langeb keskendumisvõime ja tõuseb dementsuse risk. «Huvitav on mõelda, et loodusrahvaste seas läbiviidud uuringud on näidanud, et nende seas ei esine kõrget vererõhku, kuid see sageneb Lääne elustiilile üle minnes. Kõrge vererõhk ei ole mitte lihtsalt haigus, vaid keha ülekoormuse sümptom,» tõdeb ta.

Jooga leevendab stressi

Olles ise joogaõpetaja, oli Kivistikul põnev näha erinevaid kinnitusi, et jooga annab energiat, vähendab valusid ning leevendab stressi. Joogat on juba enam kui 15 aastat teaduslikult uuritud. Kinnitatud on ära fakt, et 90 minutit joogat nädalas on stressi leevendamiseks täiesti piisav. Esseini uuring näitas, et jooga aitab tunduvalt leevendada ka näiteks krooniliselt põletikulisi soolehaiguseid. Sellist valdkonda, kus jooga ei mõjuks, pole olemas. «Lugedes kõiki neid põnevaid uuringuid on suisa arusaamatu, miks ei võiks jooga olla haiglates pakutav teenus või suisa kaetud haigekassa poolt,» toob ta välja. «Traditsioonilise India meditsiini keskmes on ennetus ja elustiil, lääne meditsiinis aga ainult tulemuste likvideerimine. Kroonilised haigused on tänapäeval tavaline nähtus, kuid enamasti on need tekkinud valest ravist, sest mitmete tablettide tarbimise koosmõju ei ole lihtsalt uuritud.»

Kivistikule sümpatiseerisid mõtted:

• Tarbida kodumaiseid taimi, kuna meie geneetiline kood ja füüsis on nendega harjunud.

 

• Higistamine on kasulik, sest nii kaotab keha soola. Inimesed, kes vähe higistavad, võiksid soola söömist vähendada.

 

• Jahedas magamine hoiab veresuhkru taseme stabiilsena ning ainevahetus toimib paremini.

 

• Põlveartroosi puhul toimib kaaniravi tõhusamalt kui füsioteraapia.

 

• Kasuta igat võimalust kõndimiseks, sest meil on kaks jalga põhjusega. Tervisliku mõju poolest ei ole miski võrreldav jalutuskäiguga metsas. Mida vanemaks me saame, seda rohkem tuleks meil tegelikult liikuda, sest nii püsivad ka lihased toonuses ja kehakaal ei tõuse.

 

• Õnnetunne, ükskõik, mida elu toob, on tervise nurgakivi.

Kivistik soovitab seda raamatut lugeda inimesel, kes tahab ise mõista elu suuremat pilti ning usub, et meie keha on tark ja suudab ise terveneda, kui teda õigesti vaid toetada. Raamat võtab risti põiki läbi erinevad loodusravi võimalused ning toob juurde uuringud nende kasulikkuse toimimisest.