:format(webp)/nginx/o/2020/04/02/13037732t1h8542.jpg)
Kuidas räägivad päris Eesti inimesed, milline on noorte keelekasutuse mõju keele jätkusuutlikkusele ning millised on üldse eesti keele perspektiivid 21. sajandil, on teemaks Rahvusraamatukogu virtuaalsel emakeelepäeva konverentsil reedel.
Emakeelepäeva konverentsil arutatakse, milline on eesti keele elujõud
Rahvusraamatukogu iga-aastane emakeelepäeva konverents, mis on seekord pealkirjaga «Eesti keele elujõust», toimub virtuaalselt, et tagada juurdepääs igale inimesele – karantiinis või mitte.
Esinejana üles astuv president Toomas Hendrik Ilvese sõnul on eesti keel pidevas muutumises ja meie kohus on ise luua uusi sõnu, kuna vastasel juhul laename me need tuleviku tarbeks võõrkeeltest.
Keele järjepidevuse erinevatele tahkudele keskenduvad virtuaalkonverentsil lisaks presidendile ka Eesti Keele Instituudi leksikograaf ja Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss, Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Calista Krass, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi kaasprofessor Tiit Hennoste ning kirjanikud Andra Teede, Justin Petrone ja Karl Martin Sinijärv.
Emakeelepäeva konverentsi kantakse 12. märtsil algusega kell 11 üle Eesti Rahvusraamatukogu Facebookis ja Youtube’i kanalil. Üritus salvestatakse ja jääb järelvaadatavaks.
Konverents on avatud igale huvilisele, kuid sellegipoolest tuleks registreerida oma osalemine siin. Täpsem ajakava on leitav koduleheküljelt.