Aasta parim eestikeelne kõrgkooliõpik aitab mõista andmestunud maailma

Pildil raamatu üks koostajatest, Andra Siibak. FOTO: Sille Annuk

2020. aastal ilmunud eestikeelsetest kõrgkooliõpikutest valiti parimaks «Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht», mille on koostanud ja toimetanud Anu Masso, Katrin Tiidenberg ja Andra Siibak.

«Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht».

Raamat

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Andero Adamsoni sõnul on konkursi eesmärk väärtustada eesti teaduskeele arendamist ning loodud terminivara rakendamist. «Võitnud kõrgkooliõpik hõlmab eri valdkondi, tutvustab innovatiivseid meetodeid. Autorite keelekasutus on ladus ja terminid läbivalt ja süsteemselt ühtlustatud,» kiidab Adamson. 

Kogumikust «Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht» leiavad kasulikku lugemist kõik, kes soovivad andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista  – nii analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid. Andmestuvat maailma aitavad raamatus mõtestada 38 eri distsipliinide esindajat, eksperti, õppejõudu ja praktikut ülikoolidest ning mitmest teadus- ja arendusasutustest ja eraettevõtetest.

Parima kõrgkooliõpiku konkurssi korraldatakse alates 2010. aastast Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel. Konkursile võib esitada ka kõrgkooliõpikuid, mis pole välja antud riikliku programmi raames, kuid on pälvinud akadeemilise kogukonna tähelepanu.

Varasemate aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud:

• 2019 - Raivo Aunap, Kiira Mõisja, Tõnu Oja, Jüri Roosaare «Geoinformaatika» ja Kerri Kotta «Muusikateooria»

• 2018 - Ülle Jaakma ja Mihkel Jalakase toimetatud «Veise sigimine» ning Toivo Maimetsa ja Sulev Kuuse toimetatud «Rakubioloogia»

• 2017 - Ako Sauga «Statistika»

• 2016 - Marina Aunapuu «Veterinaarhistoloogia»

• 2015 - «Materjalitehnika» I-II osa, mille autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo, Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist ning «Immunoloogia», mille autorid on Raivo Uibo ja autorite kollektiiv Tartu Ülikoolist

• 2014 – Vello Otsmaa «Betoonkonstruktsioonide arvutamine» Tõnis Kanger «Orgaaniline keemia» (tõlge)

• 2013 – Arne Lepp «Inimese anatoomia»

• 2012 – Aleksander Klauson, Jaan Metsaveer, Priit Põdra, Uusi Raukas «Tugevusõpetus» Alar Astover «Mullateadus»

• 2011 – Enno Reinsalu «Eesti mäendus», Toivo Järvis «Veterinaarparasitoloogia»

• 2010 – Ain Raal «Farmakognoosia», Aleksander Elango, Endel Laul, Allan Liim, Väino Sirk «Eesti kooli ajalugu. 2. köide»

 
 
Tagasi üles
Back