Mis teeb abielu täiuslikuks?

Foto: Shutterstock

Colleen Hoover «Kõik su täiuslikkused» on õige pikalt riiulis oma aega oodanud. Hoover on üsna intensiivne autor, keda on mu meelest hea tarbida vähehaaval. Nüüd olin aga just nüüdisromaanide ja draama lainel ning oli väga rõõmus, et üks tema raamat kohe võtta oli, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.

Siis ja nüüd, tänapäev, Connecticut. Samal päeval kui Quinn saab teada, et kihlatu petab teda, kohtub naine Grahamiga, oma tulevase armastatuga. Möödub veidi aega ja nad kohtuvad taas ning saavad aru, et on teineteise jaoks loodud. Nende abiellumisest on möödunud 7 aastat ja õnnelikkusest on asi kaugel. Paar ihkab väga last, kuid naine on viljatu ning meest ei hinnata sobilikuks lapsendaja kandidaadiks. Kuigi armastus ei ole kuhugi kadunud, väldib Quinn igal võimalusel oma abikaasat ning Graham laseb tal seda vaikides teha.

Colleen Hoover, «Kõik su täiuslikkused». Foto: Raamat

«Kõik su täiuslikkused» eristus teistest Hooveri raamatutest, mida ma lugenud olen. Enda arvates olen teda päris palju lugenud, aga ta kirjutab imestusväärse tempoga pakse romaane aina juurde, nii et rohkem on siiski neid, mis mul on lugemata. Eelnevalt loetud teosed on olnud dramaatilisemad, kus tegelaste minevikest tuleb järjest šokeerivaid paljastusi välja. See romaan algas tegelikult samamoodi, jättes peamise probleemi alguses varju, kruvides pinget. «Aastatega kogunenud mälestused, vead ja saladused ähvardavad neid lahku viia. Ent ainus, mis võiks armastajaid päästa, on ühtlasi see, mis võib nende abielu kuristikku tõugata.» Ka tagakaas lubab justkui tüüpilist lugu, aga tegelikult ei anna need ähmased laused üldse sisu edasi. Ma ei näinud küll põhjust, miks. Neil mälestustel, vigadel ja saladustel on ainult üks põhjus. Teine suur paljastus, mis peitub karbis, mida kumbki avada ei taha, on sama antiklimaktiline. Ma ei usu, et ükski lugeja pahandaks, kui oleks kohe välja öeldud, et Quinn ja Graham kannatavad, sest neil ei ole õnnestunud last saada ja see teeb naise väga õnnetuks. 

Raamatus vahelduvad «siis» ja «nüüd» peatükid. Olevikus on seitse aastat kestnud abielu madalseis ja minevik näitab alles tärkavat suhet, täis lootust. «Siis» meenutab rohkem teisi Hooveri romaane, seal on temalikult kuumi tundeid ja kirglikke stseene. Mulle küll eriti ei meeldinud, kuidas Quinni ja Grahami suhe algas, sest see oli natuke liiga sõge. «Nüüd» peatükid meeldisid mulle rohkem, kuigi nad ei olnud üldse sellised, nagu raamatust otsisin, ja tegid meele mõruks. Neis oli rohkem usutavust, elu ja emotsioone. Ma ei salli silmaotsastki ebaõiglust ja Quinnile ning Grahamile jagati seda helde käega. Kurb oli lugeda, milline kontrast oli õnneliku paari ja hilisema vahel, kuidas kadus lootus ja tekkis kinnisidee, kõik need ütlemata sõnad, mis abikaasade vahelist lõhet aina süvendasid.

Colleen Hoover on 1979. aastal sündinud ameerika kirjanik. Kirjanikuks tahtis Hoover saada juba lapsepõlves, kuid ei pidanud seda karjäärivalikuks ja suundus ülikooli sotsiaaltööd õppima. Tehes parajaks aega, mida naise keskmine poeg veetis näiteringi proovides, hakkas ta oma lõbuks üht lugu kirjutama. Kui see valmis sai, otsustas ta selle oma kulu ja kirjadega avaldada, et sõbrad-tuttavad ka lugeda saaks. Teda saatis kohe edu. Oma sõnul kirjutab naine sügavatest teemadest ja traumeerivatest asjadest, sest ta ei ole ise eriti emotsionaalne inimene ning tundmaks, mida tegelased läbi elavad, on vaja piire nihutada. «Kõik su täiuslikkused» sündis kingist, mille kirjaniku ema kinkis oma tütrele, Hooveri õele, kui too abiellus. Lisaks, kuna tema eelmine romaan oli noortekas ja ta tahtis uurida küpsemaid tegelasi, otsustas naine kirjutada abielupaarist, mida ta varem teinud ei olnud. Ülekõige meeldib Hooverile kirjutada inimeste kohtumisest ja armumisest, nii et seda ei suutnud ta ka siiski teosest välja jätta, mistõttu kasutas ta vahelduvaid «siis» ja «nüüd» peatükke. Esimesena lõi Hoover tegelased ning hiljem jõudis selleni, et nende probleemiks on viljatus. 

«Kõik su täiuslikkused» räägib Quinni ja Grahami kohtumisest, armumisest, abiellumisest, aga üks suur mure, laste puudumine, varjutab nende õnne. Selles romaanis oli vähem colleenhooverlikke kuumi stseene ja rohkem masendust ja muresid, kui ootasin. Loos ei olnud erilisi paljastusi või suuri pöördeid, kuigi algmulje nagu lubas. Mulle siiski meeldis, et kirjanik võttis kirjutamiseks uue nurga - ilusalt alanud abielu ja aastatega kuhjunud mured. Soovitan, kui tahad lugeda kontrastidest suhte alguse ning puruneda ähvardava abielu vahel, lootes, et kõik saab veel korda!