Karl Martin Sinijärv soovitab: raamatud, mis päris kähku ilmapilti avardavad

Karl-Martin Sinijärv. Foto: Peeter Langovits

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda digikultuuri kohta. Selleks pakub ta välja kaks raamatut: Dominique Cardoni «Digikultuur» ning Indrek Ibruse, Marek Tamme ja Katrin Tiidenbergi koostatud «Eesti digikultuuri manifest».

Dominique Cardon, «Digikultuur». Foto: Raamat

Mineva aasta oli nõnda, et Rahvusraamatukogul tuli vedada digikultuuriaastat. Ei jõudnud see aasta omadega veel veerandi pealegi, kui tuli kuriviirus ja otsustas kogu kultuurilise käitumise suisa sunniviisiliselt digilikuks. Kes ja mis saivad, läksivad virtuaalseks, muud poed pandi lihtsalt kinni. Loodetavasti ajutiselt.

Ma pole kunagi liiga virtuaalne inimisik olnud, eelistan elavat suhtlust, on todagi terake liiast. Sotsiaalvõrgustikes jokutamisele kuluva aja jooksul jõuab läbi lugeda mitu raamatut. Ühtlasi olen veendunud, et senisel kujul see netivärk kaua ei kesta, ta on liiga ressursimahukas nii energia kui lolluse suhtes. Kas keeratakse osa kinni või hakatakse rämedat raha küsima. Umbes nagu veega võiks olla – pang päevas on tasuta, edasi maksad natuke, kümnendast pangest alates on võimalik, aga väga kallis. Eks me näe.

Samuti näen, et digi on vorm, mitte sisu. Mõnegi võimalusega oleme harjunud nõnda, et tähelegi ei pane. Kunas viimati telefoniarvet pangas maksmas käisid, kunas telefoniraamatut kasutasid? Või paberentsüklopeediat, et midagi teada saada? Jah, kui on hädasti vaja Usbeki NSV rahvakirjanikke või parteifunktsionäre leida, on mõnus vana ENE tolmu alt välja võtta. Ta on väga tolmune. Meie asi on noile uutele võimalustele vana hea sisu sisse toppida.

Artiklikogumik «Eesti digikultuuri manifest». Foto: Raamat

Ei ma usu, et sisu teab mis kiiresti muutub ega sedagi, et uued vormid vana aju plaksti ümber kujundavad. Nood kaks raamatut annavad siiski päris hea viisi vaadata kaugemale ning ka oleviku sügavikku. Nii üldisemas suures plaanis kui kodulähedasemalt. Tasub läbi lugeda korraga ning ilmapilt avardub päris kähku.

Ei ka tea, kauaks neid arvuteid (tegelikult kirjuteid, sest kesse nii väga ikka noil arvutab, pigem lobisetakse kirjutada) on, aga seni tuleb nendega elada. Targem on teha seda targalt.