Karl Martin Sinijärve raamatusoovitus: tüütust on vähe, tarkust on rohkem

Kalle Käsper. Foto: Toomas Huik

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugemiseks Kalle Käsperi esseekogu «Pihtimus harimatusest. Esseid, artikleid ja müstifikatsioone kirjandusest», mis ilmus tänavu jaanuaris.

Kalle Käsper on omamoodi kirjanduslik frukt ja digikultuuriga pole tal vähimatki pistmist. Seepärast sobib teda soovitada.

Kalle Käsper, «Pihtimus harimatusest». Foto: Raamat

Käsper on vanakooli mees. Paberraamatute ja klassikalise kirjanduse austaja. Ma pole küsinud, aga usutavasti meeldib talle ka arhitektuur, mis on paika laotud enne Jüri Kuuskemaa sündi. Ja kui ta juhiks autot, sõidaks ta ilmselt Volvoga või Volgaga.

«Pihtimust…» lugedes saab Käsperiga päris hästi tuttavaks. Tema omakorda tutvustab meile hulka raamatuid, mis kõik väärivad ettevõtmist ja (üle)lugemist. Ses mõttes on siin eriti hea raamatusoovitus, kuna sisaldab mitut tosinat soovitust ja ka mõned hoiatused. Tõsi küll, nii mõnigi Käsperi soovitus võib teismeelsele isikule toimida hoiatusena, ja vastupidi. Hulk aastakümnete jooksul ilmunud olulisi raamatuid saab siin uuesti pildile toodud ning meenutatakse neidki, mis meie keeles alles võiksivad olema tulla.

Käsper lammutab siin-seal täie rauaga, ega tal automaatset respekti vanema kirjanduse suhtes ei ole. Ja seda on põnev jälgida, kuna ta teab, millest kirjutab. Kohati vast kiidab mõnd teksti üle, ent jäägu loojale ta maitse ja vabadus. Äge ongi, et kohati tahaks kirglikult vastu vaielda ja teinekord sulavõina nõusse jääda, samas igav ei hakka hetkekski. No vast ehk paaril korral, kui tekst veidi tüütuks tampimiseks läheb (tuleb ju ka kriitiline olla). Tüütust on siin vähe, tarkust on rohkem.

Targemaks hakata tulebki.