Anderson tõdeb raamatus, et vahel on põhjendustele tuginevaid kõnesid keeruline ellu äratada. Inimesed pole arvutid ning nende loogikaringlus ei ole alati see, mida nad kõige meelsamini kasutaksid. Selleks, et kõne tõeliselt veenev oleks, ei piisa vettpidavate loogiliste sammude ritta seadmisest. Loomulikult on need olulised, aga mitte piisavad. Enamikku inimestest saab loogikaga veenda, aga see ei anna neile alati energiat. Ning ilma energiata võivad need argumendid kiiresti ununeda ja inimesed edasi liikuda. Seega peab mõistuse keelt ümbritsema teiste vahenditega, mis ei tee järeldusest mitte ainult tõese, vaid ka tähendusrikka, põneva ja ihaldusväärse.
:format(webp)/nginx/o/2021/03/30/13703440t1hecd1.jpg)