Karl Martin Sinijärv soovitab raamatut, mis oli tema lapsepõlve üks vägevamaid lugemiselamusi

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Copy
Kirjanikud tööhoos: Ilja Ilf (vasakul) ja Jevgeni Petrov. Aasta on 1932.
Kirjanikud tööhoos: Ilja Ilf (vasakul) ja Jevgeni Petrov. Aasta on 1932. Foto: E. Langman

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugemiseks viimast «Loomingu Raamatukogu kuldsarja» raamatut, milleks on Ilja Ilfi ja Jevgeni Petrovi «Õilis isik».

Ma armastan toitu, mulle meeldib roogade rokenroll, maitseloome sõna kõigis mõtetes ning ma ei saa tõsiselt võtta raamatuid, kus üldse ei sööda. Söömist tuleb elus enam ette kui surma või seksi, ent ometi vaatab suur osa kunstiväärtuslikuks peetavast kirjavarast sest elulisest teemast mööda ja/või üle. Nõnda pole ime, et üks mu lapsepõlve vägevamaid lugemiselamusi oli Ilfi ja Petrovi «Õilis isik», milles põgusalt, ent veenvalt figureerib Babski Kiirtoitja. Masin, mis suudab valmistada kolm miljonit pelmeeni tunnis, kuid mitte vähem. Esimese päeva järel läks muidugi jamaks kätte.

Ilfi ja Petrovi «Õilis isik».
Ilfi ja Petrovi «Õilis isik». Foto: Loomingu Raamatukogu

Ka bolševike eksperiment läks jamaks kohe esimesest päevast, ent kuna oli tuntavalt närusemalt kokku rehkendatud kui Babski Kiirtoitja, siis suutis keskeltläbi tappa umbes tuhat inimest päevas ja nõnda kolmkend aastat järjest, sõjad maha (tapahulga mõttes juurde) arvata. Alles siis hakkas alla käima, käis longat-longat nelikend aastat veel. Kiirtoitja lülitati välja, sovetiriik pidi inimeste valu ja vaeva läbi seisma ragisema. Otsast ragiseb tänini, ise veel uhke. Ilf ja Petrov aga oskasid geniaalselt kirja panna ühe etapi selle riigi elus ning näidata, et ka tapamajas on ohtralt naljaviskekõlbulikku.

Et ««Loomingu» raamatukogu» (LR) on hakanud oma peaaegu põhjatust varasalvest paremaid palasid üles noppima ja uuesti välja andma, on aplausiväärne. LR on algusest saati üks väga aplausiväärne ettevõtmine olnud. Et ajarisu räsimine pole säherdusele säsikale sarjale pidurit tõmmanud, näitab me keelekultuuri jõulisust. Näitab todagi, et nii halvad kui head ajad on võimalik üle elada, maailm koju tuua ja kodu maailma viia.

Tühja noist pelmeenidest, noid on poes palju sorte. LR hoolitseb, et head lugemisvara vähem ei oleks. Loodame, et nad kolm miljonit eestikeelset raamatut tunnis tootma ei hakka!

Palju muu Ilfi ja Petrovi väärilisega saavad kohalikud administraatorid tänagi mängeldes hakkama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles