:format(webp)/nginx/o/2021/04/07/13716166t1hed7b.jpg)
Festivali Saksa Kevad raames esitletakse sel neljapäeval, 8. aprillil Tartu Ülikooli germanistika osakonna ja Tartu Linnamuusemi koostöös ette valmistatud kirjanduslikku jalutuskäiku baltisaksa tudengilinnas. Jalutajad saavad põnevat taustinfot virtuaalselt eesti- ja saksakeelselt audiogiidilt või paberkaardilt.
19. sajandil oli Tartu Ülikool pikka aega Balti provintside ainus ülikool ning Tartu linna – Emajõe Ateenat – peeti kõrgemat haridust saanute ja nooruse linnaks. Baltisaksa memuaristikas leiabki Tartu käsitlemist eelkõige ülikoolilinnana ning moodustab kulissi kirevale ülikooli- ja tudengielule. Väikest valikut sellest pakub eesti- ja saksakeelne kirjanduslik jalutuskäik.
14 autori 26 eesti- ja saksakeelse tekstikatke saatel saab kas ekraani vahendusel või ilmsi liikuda mööda baltisaksa tudengilinna sõlmkohti ning ise kas lugeda või kuulata, milliseid tähelepanekuid on oma Tartu kohta kirja pannud näiteks rektor ja linnapea Georg von Oettingen, bibliotekaar Emil Anders, loodusteadlane Karl Ernst von Baer, omavalitsustegelane Oswald Hartge, eesti laulupidude üks korraldajaid Roman von Antropoff, kunstiajaloolane Georg Dehio, mõisaomanik ja literaat Otto von Grünewaldt, Kalevipoja idee välja pakkunud baltisaksa estofiil ja humorist Dr. Bertram ning mitmedki teised. Ei puudu ka oma vaatenurka andvad naishääled: Margarethe von Rauch ja Else Hueck-Dehio.
Jalutuskäik algab Uueturu tänavalt härra Mossi trahteri ja kringlihimuliste lõvide juurest ning lõpeb tiiruga Emajõe ääres, kus õrritati pedelle või toetati Pihkva vaeslapsi. Võrdluseks tänapäevase linnapildiga on rakendusse Navicup lisatud ajaloolisi fotosid ning oma teadmisi saab proovile panna ja täiendada küsimustele vastamise ja ülesannete lahendamisega. Peagi lisandub muuseumiprogramm ka koolidele ja teistele huvilistele.
Audiogiidi eestikeelsed tekstid on sisse lugenud endised ja praegused Tartu Ülikooli kasvandikud: rektor Toomas Asser, Tartu linnapea Urmas Klaas, professor Tiit Rosenberg, Peetri koguduse õpetaja ja Tartu praost Ants Tooming, ajakirja Akadeemia toimetaja Mart Orav, kirjastaja Indrek Ilomets, ajaloolased Kaarel Vanamölder ja Ken Ird, germanistikatudeng Mikk Viilukas jt.
Saksakeelsetele tekstidele on hääle andnud Saksamaa suursaatkonna kultuuriatašee Anne Kathrin Kirsch, baltisaksa ajaloolased Manfred von Boetticher ja Hans-Dieter Handrack, Lüneburgis asuva baltisaksa muuseumi juhataja Eike Eckert ning ühe autori, Oswald Hartge tütar Renate Weichart ja pojapoeg Alexander Hartge.
Kirjanduslikku jalutuskäiku ja audiogiidi esitletakse 8. aprillil kl 17.00 Zoomis (Meeting ID: 863 0699 3379, Passcode: 392406). Navicupi jalutuskäigu link lisatakse Saksa Kevade kodulehele ja Tartu Linnamuuseumi kodulehel oleva virtuaalkaardi juurde 8. aprilli õhtul pärast esitlust. Muuseumide taasavanemisel on võimalik soetada jalutuskäigu marsruudiga trükikaart.
Kirjandusliku jalutuskäigu baltisaksa tudengilinnas on kokku pannud Tartu Ülikooli saksa keele ja kultuuri kaasprofessor Reet Bender, ajaloo doktorant Kadi Kähär-Peterson, saksa keele nooremlektor Hella Liira ning germaani-romaani filoloogia nooremteadur ja saksa keele nooremlektor Marika Peekmann. Kujunduse autor on Uku Peterson.
Jalutuskäigu valmimisele on kaasa aidanud Tartu Linnaajaloo Muuseumid, Saksa Akadeemiline Vahetusteenistus (DAAD) ja Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis.