:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/08/13718696t1hcae0.jpg)
Soome Instituudi lugemisnädalal «Lugemisoskus on ellujäämiskunst» saavad sõna rohkem ja vähem tuntud raamatusõbrad, kes jagavad meiega oma lemmikuid soome kirjandusest. Kirjanik Mika Keränen soovitab Väinö Linna «Sõjaromaani».
SOOME KIRJANDUSE SOOVITUS ⟩ Sõjaromaan, mida Mika Keränen iga viie aasta tagant uuesti loeb
/nginx/o/2021/04/08/13718685t1h4324.jpg)
«Sõjaromaan» on Väinö Linna kuulsaima raamatu «Tundmatu sõdur» tsenseerimata variant. Kui «Tundmatu sõdur» 1954 ilmus, järgnes sellele suurem poleemika, sest ühtedele sõja argist ja karmi iseloomu kirjeldanud raamat meeldis, teistele aga tundus käsitlus ebapatriootlikuna. Üllaste aadete ja lõputu vapruse asemel tõusid fookusesse raskused, lihtsõdurist tegelaste igapäevane võitlus ja hirmud. Sellele vaatamata oli tegu tsenseeritud tekstiga, peale tavapärase toimetamise oli raamatus pehmendatud teatud ütlusi sõjaväe kõrgemate juhtide, kiriku ja poliitika kohta.
Lugejatele raamat igatahes meeldis, sest üksnes esimese aastaga müüdi seda 175 000 eksemplari ning praeguseks on tegu soome kirjanduse ühe läbi aegade tuntuma ja edukama raamatuga, mida on müüdud umbes 700 000 eksemplari ja tõlgitud enam kui 20 keelde.
«Sõjaromaan» ilmus algsel kujul alles aastal 2000, eesti keeles esimest korda 2006. Väinö Linna (1920–1992) töötas enne kirjandusele pühendumist Finlaysoni tekstiilivabrikus. Tema tuntuimad raamatud on suuresti enda kogemustel põhinevad «Tundmatu sõdur»/«Sõjaromaan» ning triloogia «Siin põhjatähe all». Pärast neid kirjutas Linna peamiselt esseistikat.