/nginx/o/2021/04/09/13719786t1hdf4a.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugemiseks Helju Rebase novellikogu «Õige valik».
Karl Martin Sinijärv soovitab: ulmet neile, kes ulmet ei loe
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
9. aprill 2021, 10:49
Kosutav lugemine. Heas mõttes vanakooli fantastika, selline, kus fantaasiaelement on pigem taustaks ehk siis abiks loole enesele kummastavamat keskkonda andes. Väheste vihjete, nappide lausetega tõstetakse lugeja välja argisusest ning võimaldatakse sisule avaram omaruum. Mingil moel meenub žanriulme nii-öelda kuldajastu, usun, et eestikeelsele ulmehuvilisele tuleb tuttav ette legendaarne kogumik «Lilled Algernonile». Ka seal võis vaatamata autorkonna mitmekesisusele tajuda teatud samat rütmis hingamist, mingeid tunnetuslikke samalainsusjooni. Helju Rebane näib end just tolle ajastu kirjutamislaadis koduselt tundvat ja tulemus on tasemel.
Mul on autoriga mõnevõrra isiklik suhe. Nimelt umbes kolmkümmend viis aastat tagasi anti meil koolitööks ülesanne kirjutada arvustus vabalt valitud raamatust. Äsja oli ilmunud Helju Rebase esimene novellikogu «Väike kohvik». Valisin selle ja kirjutin oma elu esimese raamatuarvustuse. See arvustus võib kuskil vanade vihikute virnas veel alleski olla. Raamatul endal nii hästi ei läinud, see oli üks eriti õnnetu köitekvaliteediga debüütsari toonases niigi näruste trükiste ajas ja kõik raamatud, mida vähegi lugeda kannatas, on tänaseks põhjalikult ribadeks loetud, koos püsib vaid kehvem kraam. Seda enam teeb rõõmu, et teenimatult vähetuntud autori uus eestikeelne raamat lõpuks olemas on.
Mingist postmodernismusest ja muust kahtlasest pole siin lõhnagi, need on head klassikalised sõnatäpsed lühinovellid pluss üks pikem. Ulme neile, kes muidu ulmet ei loe. Või: kirjandus ka neile, kes muidu eriti üldse ei loe. Liigne on välja roogitud, lood on nii kompaktsed, et ükshaaval jaksab neid läbida ka inimene, kellele paksud raamatud ja pikad jutud pelutavad tunduvad. Tegelikult lihtsalt tubli tükike tugevat kodumaist kirjandust, mis küll suuresti muil mail kirjutet ja muis keelis ilmunud. Igatahes äärmiselt huvitav, kas ja mis ja kunas võiks Helju Rebase nimemärgi alt meile veel ilmuda. (L)ootus jääb.