Uuring viidi läbi rahvusvahelise projekti EODOPEN raames, mille eesmärgiks on nelja aasta jooksul digiteerida ja teha soovijatele tasuta kättesaadavaks 15 000 20.—21. sajandil välja antud raamatut.
Vastajate tagasiside näitas, et enam kui pooled lugejatest hangivad e-raamatuid peamiselt e-raamatukogudest. Inimesed loevad e-raamatuid enamasti sülearvutist ja nutiseadmest, aga kõige sobivamaks seadmeks peeti siiski e-lugerit. Ligi 90 protsenti vastajatest pidas oluliseks võimaluseks raamat ka oma seadmesse alla laadida. See näitab, et üha rohkem oodatakse raamatukogudelt e-raamatute laenutamise võimalust.
Covid-19 kriis on näidanud, et piirangute tõttu on vajalikke raamatuid ja muid materjale raske kätte saada. Seetõttu on raamatukogude pakutavad digiteenused üha populaarsemad, eriti neile, kes vajavad lugemismaterjale oma tööks või õppimiseks. «Paberraamat ei kao, kuid peame vaatama tulevikku – digiteeritud materjalid annavad meile sageli oluliselt parema ja kiirema juurdepääsu vajalikele teostele,» tõdes Tartu Ülikooli raamatukogu direktor Krista Aru. «Uuring aitab meil paremini mõista, missugused on lugejate ootused digiteeritud materjalidele. Meie ülesanne on oma lugejate soove kindlasti arvestada ja vastavalt sellele oma teenuseid kujundada.»
Rahvusraamatukogu peadirektori Janne Andresoo sõnul toob uuring esile selge vajaduse käia raamatute laenutamisel ajaga kaasas ning pakkuda ka üleriigilist ühtsetel alustel toimivat digitaalset teenust. «E-väljaannete laenutamise tulevik tähendab kasutajasõbralikkust nii veebirakendustes kui mobiilsetes seadmetes ning mugavat kasutamist kõigile, sh näiteks pimedatele ja vaegnägijatele. Rahvusraamatukogu ja kultuuriministeerium töötavad selles suunas, et võimalikult pea tuua kõikide Eesti inimesteni riiklik e-laenutuse platvorm, kust saab juurdepääsu nii e- kui ka audioraamatutele.»