:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/04/26/13747128t1hc49b.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugemiseks John Grishami romaani «Baar».
Karl Martin Sinijärv soovitab õiguspõnevikku, mis kurat-teab-kuhu välja jõuab
/nginx/o/2021/04/26/13747123t1hbc85.jpg)
John Grisham on advokaatide elu serveerinud väga mitmes kastmes ja seekord kantakse lugeja ette advokaadihakatised. Natuke uutmoodi hoogu näib siin, võibolla on vanameistri staatusesse jõudnud autor saanud noortest inimestest kirjutades ka ise teise nooruse tunnetuse? Igatahes on senistest üsna asjalikest ja korralikest põnevikest erinevalt «Baaris» mingi anarhiline minna- ja tullalaskmismeeleolu, tüübid ei tee justkui midagi päriselt paha, aga risti ette ka ei lööda.
Eestis õiguspõnevik peaaegu puudub ja ega teda maailma peal ka liiga palju ole viljeldud. Grisham muidugi, Michael Connelly, varasemast ajast Gardner… Ju on õigustemaatika piisavalt spetsiifiline, et keskmine kirjanik, keskpärasest kõnelemata, eelistab hoiduda. Meilmail muidugi ka okupatsiooniaja taak, mil kogu korrakaitsesüsteem oli olemuslikult pahupidine ja viisakas autor sihukese maailmaga suhet ei loonud. No ja eks toopärast pole ka traditsiooni.
Mahapeksumasina töölepanekuks ja šniti võtmiseks on Grisham suurepärane. Ootamatute keerdkäikudega lugu, mis omadega sõna otseses mõttes kurat-teab-kuhu välja jõuab, pakub kinnihoidvat lugemist küllap noilegi, kes põnevikest muidu mööda vaatavad. Ja juuratudengitele tuleb kohe tingimata soovitada! Õppejõudude suhtes nii kindel ei oleks.