:format(webp)/nginx/o/2021/04/27/13749109t1haa1f.jpg)
Endine munk Jay Shetty meenutab Heliose kirjastatud raamatus «Mõtle nagu munk», et mungana õppis ta varakult tundma, kuidas meie väärtusi mõjutab kõik see, mis imendub meie meelde.
PEATU JA MÕTISKLE ⟩ Endine munk annab nõu, kuidas väline müra välja filtreerida
Me ei ole meie meel, kuid meel on vahend, mille abil otsustame, mis on südamest tähtis
Filmid, mida vaatame, muusika, mida kuulame, raamatud, mida loeme, telesaated, millega liialdame, inimesed, keda jälgime võrgus ja võrgust väljas. See, mis on meie uudisvool, toidab meie meelt. «Mida rohkem oleme süvenenud kuulsuste klatšimisse, edu kujutistesse, vägivaldsetesse videomängudesse ja muret tekitavaisse uudistesse, seda enam on meie väärtused määrdunud kadeduse, hinnangute, konkurentsi ja rahulolematusega,» toob Shetty välja.
/nginx/o/2021/04/27/13749119t1h36ab.jpg)
Vaatlemine ja hindamine on mungamoodi mõtlemises kõige olulisemad ning need algavad ruumi ja vaikusega. Esimene samm väliste mõjutajate müra välja filtreerimisel on munga jaoks materiaalne lahtilaskmine.
«Ma külastasin aašramit kolmel perioodil, lõpetasin ülikooli, seejärel sain ametlikult mungaks. Pärast paari kuu pikkust treeningut Bhaktivedanta Manoris, Londonist põhjapoole jäävas maakohas asuvas templis, suundusin Indiasse, saabudes küla aašramisse 2010. aasta septembri alguses. Ma vahetasin suhteliselt stiilsed riided kahe rüü vastu (üks seljaskandmiseks ja teine pesemiseks). Ma ohverdasin oma üsna uhke soengu... palja pea vastu – meie juuksed olid pöetud. Ja jäin ilma peaaegu kõigist võimalustest välimust kontrollida – aašramis ei olnud ühtegi peeglit, peale ühe, mida mulle hiljem hoiuruumis näidati,» kirjutab Shetty.
Seega ei lasta munkadel vaevata pead oma välimusega. Shetty sõnul nad sõid lihtsat toitu, mis harva vaheldus, magasid põrandale laotatud õhukestel mattidel ning ainus muusika, mida kuulsid, olid mantrate laulmine ja kellahelinad, mis tähistasid meditatsioonide ja rituaalide üleminekuid. Nad ei vaadanud filme ega telesaateid ja said piiratud hulgal uudiseid ja e-kirju ühistest lauaarvutitest kommuuniruumis.
Kui lõpetame ümbritseva maailma arvamuste, ootuste ja kohustuste kuulamise, hakkame kuulma iseennast
Shetty selgitab, et miski ei võtnud nende segajate kohta üle, peale ruumi, rahu ja vaikuse. Selles vaikuses hakkas ta märkama erinevust välise müra ja enda hääle vahel. Ta suutis pühkida maha teiste tolmu, et näha omaenda põhiuskumusi.
«Ma lubasin, et ei palu sul ajada pead kiilaks ega panna selga mungarüüd, aga kuidas on võimalik anda endale kaasaja maailmas ruumi, vaikust ja rahu, et kasvatada teadlikkust? Enamik meist ei istu maha ega mõtle väärtustest. Meile ei meeldi olla üksi oma mõtetega. Meil on kalduvus vältida vaikust, püüda täita oma pead, olla aina liikumises,» kirjutab Shetty.
Ühes uuringusarjas palusid Virginia ja Harvardi ülikoolide teadlased osalejatel veeta vaid kuus kuni viisteist minutit üksinda ruumis ilma nutitelefoni, kirjutusvahendite ja lugemisvarata. Seejärel lasid teadlased neil kuulata muusikat või kasutada telefoni. Osalejad mitte ainult ei eelistanud telefoni ja muusikat, paljud neist valisid koguni endale elektrilöögi andmise, et mitte olla üksi oma mõtetega. Kui käid iga päev töistel seltskonnaüritustel ja pead rääkima inimestele sellest, millega elatist teenid, on raske loobuda sellest kärbitud enesepildist. Kui vaatad iga päev «Päris koduperenaisi», hakkad arvama, et veiniklaasi sõbrale näkku viskamine on rutiinne käitumine. Kui topime oma elu asju täis ega anna endale ruumi mõtiskleda, saavad neist segajatest vaikimisi meie väärtused.
Neli viisi, kuidas luua ruumi mõtisklustele
Shetty rõhutab, et me ei saa tegeleda oma mõtetega ega uurida oma meelt, kui oleme hõivatud, samuti ei õpeta lihtsalt kodus istumine sulle midagi.
On neli viisi, mida ta soovitab, et luua päriselt ruumi mõtisklusele:
Iga päev istuda, et mõtiskleda, kuidas su päev läks ja mida tunned.
Kord kuus teha läbi sarnase muutuse, mida Shetty leidis aašramist, minnes kuhugi, kus sa ei ole kunagi varem käinud, et uurida ennast teistsuguses keskkonnas. See võib olla ükskõik mis alates sellest, et külastad parki või raamatukogu, kus sa pole varem käinud, kuni selleni, et lähed reisima.
Lüüa kaasa milleski, mis on sinu jaoks tähendusrikas: hobi, heategevus, poliitiline üritus.
Teha kokkuvõte sellest, kuidas täidame oma olemasolevat ruumi, ja kas need valikud peegeldavad meie tegelikke väärtusi.