/nginx/o/2021/05/04/13759899t1hae35.jpg)
Kui Apple avas 2001. aastal oma esimese poe, pidasid paljud asjatundjad seda hullumeelseks ideeks. Üks jaekaubanduse analüütik ennustas, et Apple sulgeb kahe aasta jooksul ma läbikukkunud eksperimendi uksed. Business Weeki pealkiri kõlas: «Sorri, Steve, kuid Apple’i pood ei hakka tööle.»
Eksperdid mitte ainult ei eksinud, vaid nad olid teinud hiiglasliku valearvestuse. 15 aastat hiljem teenivad Apple’i poed ühelt ruutmeetrilt rohkem kuu ükski teine jaemüüja kogu planeedil ning firma naudib 750 miljardi dollarilist turuväärtust, mis teeb sellest maailma hinnatuima brändi. Million Minset kirjastuse raamatus «5 tärni» avaldab Carmine Gallo, kuidas viia ellu Aristotelese valemit inimeste veenmiseks ja inspireerimiseks.
Numbrite asemel võta arvesse elamusi
Gallo selgitab, et analüütikud ei osanud Apple’i edu õigesti ennustada, sest nad lugesid numbreid, selmet elamusi arvesse võtta. Kriitikutel oli selles osas õigus, et võrreldes konkurentidega pidid Apple’i poed rohkem tulu tootma, et katta kaubanduskeskuste kalliste rendipindade kulusid. Nad ei mõistnud aga, et Steve Jobs ja tema meeskond ei kavatsenud arvuteid müüa. Selle asemel oli neil plaanis tutvustada klientidele vahendeid oma loovuse vallapäästmiseks. Nad teadsid, et kui nad suudavad luua emotsionaalse sideme, siis järgne ka müük.
Jobs ja Apple’i poe meeskond alustasid küsimuste esitamisest, oma konkurentide kohta: «Mis on nende missioon?» Vastus oli: «Liigutada metalli ja müüa kaste.» Kuid Apple’i meeskond lähenes teistmoodi. Nad küsisid võimsama küsimuse: «Kuidas saame elusid paremaks muuta?»
2001. aastal antud vastus kõlas järgmiselt:
Pood, mis muudab elusid paremaks, ei ole komisjonipõhine.
Müüjate asemel on seal geeniused ja uksehoidjad.
Pood, mis muudab elusid paremaks, värbab empaatia ja kire põhjal.
Pood, mis muudab elusid paremaks, tervitab sind kohe, kui jala ukse vahelt sisse pistad.
Pood, mis muudab elusid paremaks, laseb sul toodetega mängida.
Pood, mis muudab elusid paremaks, asub seal, kus inimesed liiguvad.
Paremad küsimused viivad paremate uuendusteni. Nägemus sellest, kuidas elusid paremaks muuta, andis Apple’i poodidele õige suuna 15 aastaks 2017. aasta maikuus, kui firma võttis ette põhjalikuma ümberkujunduse poodide avamisest alates, jäi elude paremaks muutmine eesmärgi keskmesse alles.
Ühes CBS-i uudistele antud intervjuus ütles Apple’i jaemüügi asepresident Angela Ahrendis, et uus kujundus tähistab Apple’i pärandit. «Kõik, mida Apple’is teed, teed pärandi edasikandmiseks» ütles ka «inimesed on meie hing ja meie töö on elusid paremaks muuta.»
Ahrendisi juhitud Apple’i poodide ümberkujundus sisaldas nn linnaplatse, kuhu inimesed saaksid koguneda ja kogukonnas õppida. Ta lõi ja juurutas uue ametinimetuse «loovgeenius». Nad olid tehniliselt laia silmaringiga ning juhendasid paljusid töötube dotodest ja videotest muusika, programmeerimise, kunsti ja kujunduseni. Ahrendis ütles, et loovgeeniuse amet oli ajendatud Jobsi filosoofiast, et Apple on tehnoloogia ja vabade kunstide liit.
Eduka ettevõtte südameks on empaatia
CBS-ile annad intervjuus selgitas Ahrendis, et Apple’i edu südameks on empaatia ning see ajendas ka poekujundust muutma «Mida tehnoloogiakesksemaks muutub ühiskond, seda rohkem tuleb meil naasta inimliku kontakti alustalade juurde,» ütles ta. «Ma ei hooli, kui kaugele tehnoloogia asetseb. Ei usu, et miski suudab asendada teisele silma vaatamist, tema käe puudutamist, seda tunnet. Empaatia on üks tähtsamaid energiaallikaid.»
Ahrendis oli moefirma Blueberry tegevjuht, kui sai kõne Apple’i juhilt Tom Cockilt. Blueberrys oli Ahrendisil õnnestunud sulanduda firma traditsioonile jaemüügiärai internetikaubandusega. Tulemuseks oli firma aktsiahinna kolmekordistumine. Cock oli otsinud Apple’i jaemüügiosakonnale uut juhti ning kutsus Ahrenditsi seda rolli täitsa.
«Tim, ma pole tehnikataibu. Sa kutsud vale inimest,» ütles ta. Kuid Cock ei võtnud Ahrendisiga ühendust tehnoloogiliste oskuste pärast. «Selleks on meil küllalt inimesi,» vastas ta. Cock otsis inimest, kes esindaks Apple’i salakoostisosa tehnoloogia ja vabade kunstide liitu Cock valis Ahrendisi, sest tal oli maine kui juhil, kes innustab oma meeskondi ja mõistab kliente.
Ahrendis rääkis, et ta õppis empaatiat, kasvades üles kuuelapselises peres väikses Indiana linnakeses. Teda kasvatasid spirituaalne ema ja filosoofist isa. «Isa ütles alati, et võib mulle õpetada mida tahes. Kuid ei saa mind õpetada tundma. Ei saa õpetada hoolima.»
Hoolivatel brändidel on eluterve kultuur. Nad edestavad oma konkurente klientide rahulolu näitajatega ning naudivad kiiremat kasvu, suuremat käivet ja kasumist. Maailma enim imetletud firmade Apple’i, Google’i, Virgini, Microsofti, Southwesti, Starbucksi, Sappose ja paljude teiste edu pant on kultuur. Innustav juhtimine on nende brändide jaoks olulise tähtsusega. Need asutasid või neid juhivad praegu inimesed, kes usuvad, et tehnoloogiast üksi ei piisa. Nad näevad oma rolli kogukonna hoidja ja elamuste loojana. Ahrendis ütles kord, et inimenergial on võim inimesi ühendada, firmasid ehitada ja elusid muuta. Suurepärased liidrid oskavad imehästi inimenergiat valla päästa.