EMADEPÄEVA KINGISOOVITUSED ⟩ 10 raamatut, millega oma kallist ema pühapäeval üllatada

Copy
Raamat on alati hea kingitus.
Raamat on alati hea kingitus. Foto: Shutterstock

Peagi saabub emadepäev ja on viimane aeg hakata mõtlema, kuidas seda päeva tähistada. Parim kingitus on ikka raamat, mis näitab emale, et sa temast hoolid. Siin on mõned soovitused, mille vahel valida.

Lotta Sonninen, «Ema väike tusatuju raamat».
Lotta Sonninen, «Ema väike tusatuju raamat». Foto: Raamat

1. «Ema väike tusatuju raamat»

Lotta Sonninen

Postimees Kirjastus

2020

Ema olla on õnn. Ja rõõm. See on üks ilusamaid asju kogu maailmas! Välja arvatud siis, kui …

Olgem ausad: imeline emadus annab miljon põhjust tusatujuks igas eas. Vahel tuleb tunne, et tahaks lastega toimuva lihtsalt pausile panna!

Kaksikute ema Lotta Sonninen on loonud vaimuka päevik-tegelusraamatu hetkedeks, kui kannatus ja meelerahu on proovile pandud. Raamat julgustab kirja panema ja kuu peale saatma oma kõige hullemaid kogemusi ja tundeid. Kui elu üle nalja visata, muutuvad isegi rasedusarmid, ogarad sugulased ja nende jaburad kasvatusteooriad, hirmsad lasteaiakaaslased ja nende veel kohutavamad vanemad, lapse õudustäratav murdeiga ja täiskasvanud järeltulijate järjekordsed vead tähtsusetuteks tõrvatilkadeks.

Lustakate illustratsioonide autor on Piia Aho.

***

Sirpa Kähkönen, «Nõmmeliivatee»
Sirpa Kähkönen, «Nõmmeliivatee» Foto: Koolibri

2. «Nõmmeliivatee»

Sirpa Kähkönen

Kirjastus Koolibri

2021

Ühe väikese tüdruku kaks vanaema on kimpus olevikuga ja minevikust kerkivate varjudega. Igapäevaste tegevuste taustal meenutavad nad nooruspõlve, sõda ja inimsaatusi, mis nende kõrval lahti hargnenud. Ühel on kodumaja jäänud Karjalasse, teise riigi piiri taha, nii et koduradadele enam ei pääse. Aga meenutada on ka kaunist noorusaega vabana saarestiku kaunis looduses.

Läbi kõige selle on püsinud ka sõprus: kummalgi naisel on elupõline sõbranna, kes on tema kõrval olnud läbi kõigi nende aastate, vihmas ja päikeses, heas ja kurjas.

Nõmmeliivatee on vastupidav taim, mis hoolimata karmist ilmast või mahatallamisest ikka ja jälle kaunilt õitseb.

Sirpa Kähköneni poeetiline raamat teeb reisi läbi Soome ajaloo ja inimsaatuste, teemaks inimese imetlusväärne sisemine tugevus.

***

Rebecca Durose-Croft, «199 korda: sa oled väga hea ema».
Rebecca Durose-Croft, «199 korda: sa oled väga hea ema». Foto: Raamat

3. «199 korda: sa oled väga hea ema»

Rebecca Durose-Croft

Kirjastus Tammerraamat

2021

On ütlematagi selge, et me väga armastame oma lapsi. Aga elu ei ole täiuslik nagu me isegi.

See raamat on pühendatud kõigile emadele, kel aeg-ajalt kargab pähe just selliseid siiraid, südamlikke, naljakaid ja

teinekord ka isekaid mõtteid.

Emaks olemine on vapustav, võrreldamatu, kurnav ja võimas tunne. Võta endale hetk, et naerda emaduse plusside ja miinuste üle, ning pea meeles, et mida iganes sa ka ei mõtleks või tunneks – sa oled väga hea ema!

***

Marina Laikjõe, «Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis».
Marina Laikjõe, «Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis». Foto: Raamat

4. «Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis»

Marina Laikjõe

Kirjastus Pilgrim

2021

Nagu hea õpetaja valmistab end igaks tunniks ette, nii vaatab ka hea giid enne ekskursiooni ikka oma märkmed üle. Nende kaante vahele on koondatud Marina Laikjõe aastate jooksul kogunenud ülestähendused. Muidugi oleks kõige parem neid jutte ekskursiooni käigus giidi enda suust kuulda, kuid raamat „Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis” annab kõigile üsna harukordse võimaluse piiluda sisse kogenud giidi isiklikku märkmikku ja saada sealt infot, mis võib tähelepaneliku lugeja muuta Pariisi tavakülastajast peaaegu asjatundjaks.

Marina Laikjõe sündis Tallinnas 1967. aastal. Ta on lõpetanud Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele eriklassi ja Tartu Ülikooli vene filoloogia erialal. 1994. aastal alustas ta Pariisi-reiside korraldamist ja pärast 43-aastaselt Pariisi kolimist omandas sealse giidide ülikooli diplomi, tänu millele on Prantsusmaa kultuuriministeerium talle väljastanud eluaegse giidilitsentsi, mis võimaldab ekskursioone ja loenguid läbi viia kõikides Pariisi ja Prantsusmaa muuseumites ja lossides.

***

Johanna Venho, «Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest».
Johanna Venho, «Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest». Foto: Raamat

5. «Esimene naine. Romaan Sylvi Kekkosest»

Johanna Venho

Kirjastus Varrak

2021

Augustis 1966 pakib Sylvi Kekkonen Inglise kuningannalt kingiks saadud Morris Minisse vanad päevaraamatud ja paari päeva toidumoona ning sõidab maale, et suvekodu vaikuses leinata hiljuti jäädavalt lahkunud head sõpra kirjanik Marja-Liisa Vartiot. Alguse saab pikk monoloog kujuteldavale sõbrale ja ajuti tuliseks kiskuv väitlus elu ja loomingu, iseolemise ja teise varjus elamise, luhtunud lootuste, kasutamata võimaluste ja armastuse muutuva palge üle. Samal ajal töötab skulptor Essi Renvall Sylvi kuju kallal, mis ei taha ega taha õiget vormi leida. Kuidas näidata korraga inimese haprust ja tugevust, kibeda koore all tuksuvat südameheadust ja elujanu? Kunst on vabaduse kuningriik. Aga kas leek peab vastu?

Johanna Venho (snd 1971) on auhinnatud soome romaanikirjanik ja luuletaja. «Esimene naine» on tema neljas romaan, mis oli nomineeritud 2019. aasta ilukirjanduse Finlandiale.

***

Elaine N. Aron, PhD, «Ülitundlik inimene. Mis aitab, kui maailm kipub sinust üle sõitma?».
Elaine N. Aron, PhD, «Ülitundlik inimene. Mis aitab, kui maailm kipub sinust üle sõitma?». Foto: Raamat

6. «Ülitundlik inimene. Mis aitab, kui maailm kipub sinust üle sõitma?»

Elaine N. Aron, PhD

Kirjastus Hea Lugu

2021

Ülitundlikud inimesed, kes moodustavad ligikaudu viiendiku populatsioonist, on teistest edukamad vigade märkamisel ja nende vältimisel, väga kohusetundlikud, suure keskendumisvõimega ning eriti osavad ülesannete täitmisel, mis nõuavad hoolsust, täpsust, kiirust ja vähimategi erinevuste märkamist.

Mõiste «ülitundlik inimene» (ingl highly sensitive person) võttis kasutusele raamatu autor, psühhoterapeut doktor Elaine N. Aron, kes ka ennast sellisena kirjeldab. Tema raamat aitab ülitundlikel inimestel endast ja oma tundlikkusest ning selle mõjust nende elule, karjäärile ning suhetele aru saada. Raamat pakub lahendusi keerulistele olukordadele, kus olete üle-erutatud, tunnete end ebamugavalt, samuti ülitundlikkusest tingitud raskustele lähisuhetes ja tööl.

Autori kirjutamisstiil on selge, tekstis tuuakse palju elulisi näiteid, teste ning harjutusi, mis aitavad uusi teadmisi kinnistada. Kuigi autor pöördub lugeja kui ülitundliku inimese poole, on raamat kirjutatud samavõrra ka neile, kes soovivad ülitundlikke inimesi mõista, olgu siis sõbra, sugulase, nõustaja, tööandja, koolitaja või meditsiinispetsialistina.

***

Louise Douglas, «Maja mere ääres».
Louise Douglas, «Maja mere ääres». Foto: Kirjastus Pegasus

7. «Maja mere ääres»

Louise Douglas

Kirjastus Pegasus

2021

Edie tunneb kergendust, kui tema ämm Anna DeLuca sureb. Ta süüdistab Annat õnnetuses, mis hävitas tema perekonna. Ämma testament sunnib aga Ediet sõitma Sitsiiliasse, päranduseks jäetud villasse mere ääres. Kas ämm püüab neid isegi hauast endise abikaasa Joe'ga uuesti kokku viia? Edie ei kavatse sel juhtuda lasta! Enne, kui ta jõuab aga lahkuda, hakkab villa oma seinte vahel peituvaid saladusi üksteise järel avaldama. Kes on tüdruk Anna kõrval nende lapsepõlvefotol ja miks on ühe tüdruku nägu pildil ära kraabitud? Miks tahab keegi või miski, et nad jätaksid mineviku rahule? Villa on koht, kus vanad kummitused tunnevad end koduselt, kuid kas nende pärand tuleb maha matta enne, kui Edie ja Joe saavad edasi liikuda...

Mitmete menukite autor Louise Douglas elab koos kolme poja ja abikaasaga Lõuna-Inglismaal, Bristoli lähistel. Tema romaane «The Love of My Life» ja «Missing You» on tunnustatud aasta parima romantilise romaani tiitliga. Käesolev romaan «Maja mere ääres» valiti RNA (Romantiliste romaanide autorite ühing) poolt 2021. a parimaks põnevus- või krimisugemetega armastusromaaniks.

***

Lia Virkus, «Minu parimad».
Lia Virkus, «Minu parimad». Foto: Marek Metslaid

8. «Minu parimad. Lihtsad kodused toidud ja küpsetised»

Lia Virkus

Kirjastus Habanero 

2020/2021

300 lihtsat, maitsvat ja alati toimivat kodust retsepti!

Pärast väsitavat päeva kummitab enamikku meist üha uuesti seesama küsimus: «Mida õhtusöögiks teha?». Lia Virkus on uude raamatusse kogunud oma vaieldamatud lemmikud eri eluetappidest. Ühelt poolt leidub siin sobilikke ideid lastega peredele ajast, mil ta enda lapsed veel kodus kasvasid ja lihtsad, kiired, hästi paika timmitud toidud olid absoluutselt asendamatud. Teisalt on siia hoole ja armastusega lisatud hiljutisi lemmikuid viimastest, kalli kaasaga kahekesi elatud aastatest. «Nüüd, kui on aega rohkem ja suhtumine toitu teadlikum, pühendun märksa enam tervisesõbralikele retseptidele. Kindlasti püüan süüa rohkem värskeid salateid ja köögiviljaroogi, hapendan mõnuga aiavilju ja otsin uusi maitsekooslusi,» ütleb autor.

«Ainus, mis jäänud muutumatuks, on küpsetamine. Ahjust tuleva test hõrkudest aroomidest olen suisa sõltuvuses – need täidavad ju terve kodu. Armastan nii väga küpsetamist, sest see teeb mind õnnelikuks. See on kui hetkes olemine, keskendumine millegi ilusa ja hea loomisele.»

***

Nikolai Pavlenko, «Katariina Esimene».
Nikolai Pavlenko, «Katariina Esimene». Foto: Raamat

9. «Katariina Esimene»

Nikolai Pavlenko

Kirjastus Argo

2021

1702. aastal hõivasid Vene väed väikese Marienburgi kindluse Liivimaal. Marienburgi taolisi võite tuli Põhjasõja käigus ette arvukalt, kuid seekordne omandas erilise tähenduse: võetud trofeede ja vangide hulgas oli pastor Johann Ernst Glücki teenijanna Marta, tulevane Peeter Suure abikaasa ja Venemaa keisrinna, kes pärast õigeusku üleminekut sai nimeks Jekaterina Aleksejevna. Pärast Peetri surma tõusis Jekaterina Aleksejevna – Katariina – Venemaa troonile. Katariina I kaheaastast valitsusaega saatis rida olulisi riiklikke ettevõtmisi ja otsuseid – põhiliselt küll seetõttu, et teda ümbritsesid Peeter Suure andekad kaastöölised eesotsas sünnipärase multitalendi Aleksandr Menšikoviga. Katariina jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks, ka ei ilmutanud ta erilist riigijuhtimistalenti. Ent on vaieldamatu, et lahkeloomulises ja heasüdamlikus Katariinas leidis Peeter naise, kes oli väärt tema austust ja armastust. Sellest annab tunnistust ka Peetri ja Katariina kirjavahetus, millest on raamatus näiteid toodud: nendes läkitustes esineb karm, puhuti julm tsaar palavalt armastava ja hoolitseva abikaasa ja õrna isana. Mitte asjata ei öelda ju, et miski ei iseloomusta naist paremini kui armastatud (ja armastava) mehe suhtumine temasse.

Nikolai Pavlenko (1916–2016) oli Vene ajaloolane, paljude elulooraamatute autor. Eriti oma hilisemas uurimistöös pühendus ta pea täielikult tsaar Peeter I elule, tema ajastule ja reformidele. Katariina I biograafia (2004) oli üks Pavlenko viimastest teostest.

***

Claire McGowan, «Teine naine».
Claire McGowan, «Teine naine». Foto: Raamat

10. «Teine naine»

Claire McGowan

Kirjastus Pegasus

2021

Suzi sai hakkama tohutu lollusega. Nüüd, rasedana, elades koos armukadeda abikaasa Nickiga muust maailmast ära lõigatud paigas, maksab ta selle eest ränka hinda ja tunneb aina ängistavamat üksindust. Kui ainsasse nende läheduses paiknevasse majja kolib keegi, on Suzil hea meel, sest tärkab lootus saada seltsiline. Tal on kiusatus rääkida Norale kõik südamelt ära. Peagi hakkab Suzile aga tunduma, et Nora teab rohkem, kui välja näitab. Kas on võimalik, et too võhivõõras juba teab, millega Suzi on hakkama saanud?

Kaugel eemal elab Elle oma ideaalses kodus. Tema eesmärk on jätta mulje, et kõik on parimas korras. Aga kui abikaasa teda petab, paljastub lapsepõlvest pärit saladus, mida Elle on üritanud kogu elu varjata. Ta teeb kõik, et meest kinni hoida, on valmis isegi tapma. Lõppude lõpuks – ta on seda ometi varemgi teinud…

Saladuste ja valede puntrasse mässitud üksteisele võõrad inimesed jõuavad peagi arusaamisele, et neil on rohkem ühist, kui nad oleks osanud eales aimata. Pärast seda, kui ootamatu traagiline sündmus nad kokku viib, muutuvad nende elud pöördumatult.

Claire McGowan on andekas uus hääl psühholoogiliste põnevike žanris. Tema raamat «Teine naine» on püsinud Amazoni edetabeli tipus enam kui aasta. Claire elab Londonis ning kirjutab ühtlasi pseudonüümi Eva Woods all.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles