Tasapisi toob kevad me ümber üha rohkem rohekaid toone. Salatiroheline, tärkavate kuusevõrsete heleroheline, lumikellukeste tuhmroheline, karulaugu läikivroheline, kasepungade erkroheline, metsaaluse samblaroheline – need ja paljud teisedki rohelised toonid hakkavad eriliselt silma just kevadel, mil talvine värvipaast pikalt venima jäänud. Üsna mitmed lasteraamatud on sel kevadel samuti vahva rohelise tooni saanud. Nii erinevad kui need kaanetoonid, on teosed ka sisult. Ja tore on – nõnda leiab oma rohelise raamatu iga maitsega lugeja.
Rebecca Dautremer, «Jacominus Gainsborough paremad päevad».Foto: Raamat
Jacominus Gainsborough on armastavasse peresse sündinud jänkupoiss, kes saanud oma suursuguse nime vanaema rõõmuks vanaisa järgi. Ta on unistaja ja filosoof, kes kaua elus oma kohta otsib. Tänu truudele sõpradele ja armsale perele õpib ta end tundma ja elus rõõmu märkama. Kuigi aegajalt ilmneb ka nukramaid toone, jääb jänesel lõpuks üle tõdeda: «Sa meeldisid mulle, armas väike elu!»
Jacominus Gainsborough eluloo on kirja pannud maailmakuulus prantsuse illustraator Rebecca Dautremer, kellele see on esimene enda kirjutatud tekstiga teos.
***
Sven Nordqvist, «Suur Pettsoni ja Finduse raamat».Foto: Raamat
Kes meist ei teaks Pettsonit ja tema kassi Findust? Sven Nordqvisti 75. sünnipäeva puhul on kokku kogutud selle vahva paari paremad lood ja need ühtede kaante vahel välja antud. Kuidas Findus kaotsi läks, rebasejaht ja peitusemäng – loe esimest või kümnendat korda, ikka toob naeratuse suule. Lugude vahel on toredad vahepalad, milles leidub juttude taustainfot ja pakutakse põnevaid lisategemisi. Natuke on raamatus juttu ka Sven Nordqvisti elust ja sellest, kuidas tema raamatute pildid sünnivad.
***
Heidi Viherjuuri, «Hilja ja rohelise maja suvi».Foto: Raamat
Seitsmeaastane Hilja elab maal kenas, kuid pisut räämas rohelises majas. Tema emal on maja alumisel korrusel juuksurisalong, nii et ta on kogu aeg kodus. Isa aga on kodus ainult vahepeal, siis kui tema bänd parasjagu kontserttuuril pole. Õnneks on Hiljal ka noorem õde Taimi ja vanem õde Vilma, kellega koos igasugu asju ette võtta. On ju suvi seiklemiseks justkui loodud.
Lillil on vaid vanaisa ja vanaisal on vaid Lilli. Üheskoos elavad nad vesises ja hallis maailmas, kus toidukraam kuidagi kasvada ei taha. Lilli vanaisa töötab usinalt kasvuhoones, kust kogu küla toit tuleb. Kui aga vanaisa ühel päeval oma lõunaleiva maha unustab ja tüdruk seda talle kasvuhoonesse järele viima läheb, näeb ta seal vaid vibalikke võrseid, mis kuidagi nõnda palju vilju kasvatada ei saa. Kust tuleb külarahva toit? Lilli otsustab selle, maksku mis maksab, välja selgitada.
***
Jessica Townsend, «Tühikatk. Jaht Morrigan Crow’le».Foto: Raamat
Vunderlaps Morrigan Crow teel on ikka olnud keerukusi, kuid nüüd tuleb tal silmitsi seista kõige keerukamaga senistest katsumustest. Nimelt peab ta vabastama Nevermoori ohtlikust haigusest tühikatkust, mis vunderloomade elu ohtu on seadnud. Kõige selle keskel õpib Morrigan tundma oma väge ning seda ohjeldama.
/nginx/o/2021/05/13/13778484t1h6779.jpg)
