Karl Martin Sinijärv soovitab raamatut, mis vähemasti Eestis tuleks küll igal inimesel läbi lugeda

Mark Galeotti. Foto: Raul Mee

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugemiseks Mark Galeotti «Venemaa lühiajalugu».

Mark Galeotti, «Venemaa lühiajalugu». Foto: Raamat

Võtta Venemaa minevik ja olevik koos vaatega tulevikku nõndaviisi kokku, et anda aimu ka tolle kummalise riikliku moodustise mingistki olemusest – tundub ju võimatuvõitu ülesanne? Kummatigi on Mark Galeotti selle endale püstitanud ning sellega ka hakkama saanud. Rõõm on suur, sest ehkki Venemaast on kirjutatud tuhandeid raamatuid, pole selget, kompaktset ja kallutamata lühiülevaadet just lihtne leida. Nüüd on see meil olemas. Nonde tuhandete raamatutega käivad aga kaasas paar probleemi.

Esiteks valiku tegemine. Ja isegi kui oled lihtsa huvilisena lugenud päris paljusid erineva põhjalikkuskraadiga teoseid eri ajalooperioodide või sündmuste või suundumuste kohta, siis vahel on tarvis midagi, mis aitaks need teadmised ja teooriad ja faktistiku tervikuks liita. Lihtsalt pilti koos hoida.

Teine häda on müüdimure. Sageli kaldutakse Venemaast kõneldes lihtsustama tõsiolusid läbi aegade loodud legendide tasemele, kiputakse rääkima Venemaa erilisusest ja mõistetamatusest. Siinkohal on taas abiks neutraalne ja objektiivne vaade a(s)jaloole sel kujul, nagu ta teada on. Mis ei tähenda kaugeltki igavust. Galeotti on vägagi mittekuiv kirjutaja ning võtab rõõmuga muiata vähem või rohkem levinud müütika üle.

Jah, tõsi ta on, et Venemaa ajaloo- ja eeskätt enesekäsitus on läbi aegade olnud pigem religioosne kui ratsionaalne. Tõde sel kombel võetuna pole neilmail kunagi see, mis juhtus, vaid see, mis oleks pidanud juhtuma. See, mis meeldiks. Ning see, mis meeldiks, võib mõistagi ajas vabalt muutuda ning loomulikult tuleb siis ümber kirjutada ka ajalugu. Seda tasub Venemaad mõista üritades silmas pidada.

«Venemaa lühiajalugu» tuleks aga vähemasti Eestis küll igal inimesel läbi lugeda. Palju tuleb tuttav ette, palju tuleb meelde ja tegelikult on ka päris palju uut. Seotud sidusaks looks, mis, nagu selgub, ei ole muu ajaloo taustal ühtigi nii eriline. Küll aga huvitav ja õpetlik.

Ja kui raam jälle paigas, saab himukalt David Vseviovi edasi kuulata.