:format(webp)/nginx/o/2019/10/10/12639081t1he7da.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/24/13799159t1hfa03.jpg)
Kirjanik Katrin Pauts on käinud kirjanduslinnas Prahas loomeresidentuuris ja kirjutanud raamatu «Minu Praha. Tunnustamata geeniuse piinad». Tundes hästi Tšehhi kirjandust, soovitab ta raamatuid, mida Praha tundmiseks kindlasti lugeda tasub.
«Minu Praha» autor Katrin Pauts soovitab lugemisi oma lemmiklinnast
Verb, 2009
Kui eestlastele kargab Prahaga seoses esimesena pähe Jaroslav Hašek ja tema vahva sõdur Švejk, siis läänepoolsete maade inimestele on see ennekõike Kafka linn - mis siis, et tšehhid ise saksa keeles kirjutanud juudi päritolu kirjanikuga ehk nii suurt hingesidet ei tunne. Ent see on pragmaatiline rahvas - kui miski toob raha sisse, peab seda ekspluateerima. Kafka nimega on just turistidele mõeldes kaunistatud lugematuid suveniire, kohvikuid, brošüürikesi, kuhu tema jälgi ajades jalutama minna jne. Kesklinnas on võimatu Kafkast mööda vaadata - koperdad kas või mõne skulptuuri otsa, näiteks Quadrio kaubanduskeskuse juures asuv selfimagnet pöörlev hõbedane pea. Paljud turistid ei tea Kafkast peale tema nime aga midagi.
Mulle on Praha kogu aeg olnud kafkalikult tume ja melanhoolne linn, kus on kõige mõnusam üksi lonkida. Kes tahab aimu saada, mida «Kafka Praha» tegelikult tähendab, võiks ehk käsile võtta Kafka kirjade ja päevaraamatute kogumikud, mida on ilmunud mitmeid. See siin on üks neist.
***
Klaus Wagenbach, «Kafka's Prague».
Raamat
Haus Publishing, 2019
Sobiv käsiraamat Prahas Kafka jälgede ajamiseks. Nagu autor ise sisukokkuvõttes ütleb, veetis põdura tervisega Kafka peaaegu kõik oma napid 40 eluaastat Prahas ega tõstnud naljalt jalgagi üle linnapiiri. Suur Kafka-ekspert Wagenbach jutustab Kafkast ja temaga seotud paikadest põhjalikult.
Prahas 2020. aasta talvel loomeresidentuuris viibides pidin saama apartemendi majas, kus Kafka sündis, aga tühjagi - asjaajamine on Prahas küllaltki kafkalik ning tõotatud luksuskorterid ei saanud õigeks ajaks valmis. Sellegipoolest õnnestus mul elada Kafka kodupiirkonnas Josefovis ühes teises majas, aga Kafka eluajal nägi praegu noobliks vuntsitud juudi linnaosa palju troostitum välja.
***
Milan Kundera, «Olemise talumatu kergus».
Raamat
3. Milan Kundera, «Olemise talumatu kergus»
Varrak, 2017
Milan Kundera kui Kafka kõrval kuulsaim tšehhi päritolu kirjanik on suure osa elust veetnud hoopis Pariisis ning ka kirjutama hakkas ta lõpuks prantsuse keeles, mistõttu on tšehhidel temaga kurikuulus armastuse ja vihkamise suhe.
«Olemise talumatu kergus», mille tegevuspaigaks on 1960ndate lõpu Praha ning mässumeelse «Praha kevade» järellainetus, on paljude arvates jäänudki Kundera parimaks ilukirjanduslikuks teoseks.
***
4. Bohumil Hrabal, «Liiga vali üksindus»
Loomingu Raamatukogu, 2020
Bohumil Hrabal, «Liiga vali üksindus».
Raamat
Kõrvaltvaatajale ehk mõnevõrra üllatuslikult on tšehhide armastatuim rahvakirjanik hoopis Bohumil Hrabal, kes peale raamatute kirjutamise ekstravertse suurvaimuna Prahas ringi lehvis ja pubides õlut kaanis.
Prahas Libeňis leiab Bohumil Hrabali kunagise kodumaja ning kodupubid hõlpsasti üles hiigelsuure seinamaalingu järgi, mis kujutab kirjanikku ühes tema armsate kassidega. Väidetavasti lasi kuulus õllenautleja end matta tammises puusärgis, mida ehtis pubi nimi, kus tema ema ja kasuisa kunagi kohtunud olid.
«Liiga vali üksindus» on üks Hrabali teostest, mis polnud kommunistlikule valitsusele mokkamööda ning mida sai dissidendist kirjanik levitada vaid põrandaaluste koopiatena või sokutada avaldamiseks välismaale.
***
Jaroslav Hašek.
akg-images/Scanpix
5. Jaroslav Hašek, «Vahva sõduri Švejki juhtumised maailmasõja päevil»
Eesti Raamat, 2003
Kuigi Jaroslav Hašeki kultusteoses jõuab Švejk Tšehhimaad pidi ringi rännata, algab tema teekond Prahast ning sinna jõuab ta ikka ja jälle ka tagasi. Praha vanalinnas on mitu Švejki kujutisega tähistatud pubi, aga süüa-juua ei soovita kohalikud seal küll kellelgi - need on jultunud turistilõksud. Palju mõnusam on Hašeki kodupiirkonnas Žižkovis jalutades tema jälgi ajada ning tema monumendi ees seisatades juurelda, kus olid pubid, milles kanne kummutades napsi- ja naljamehest kirjanik oma lugusid paberile pani.
***
6. Rainer Maria Rilke, «Kaks Praha lugu»
Loomingu Raamatukogu, 2020
Rilke on üks neist saksakeelsetest kirjanikest, kes olid Prahast pärit või elasid seal, seega pole selle raamatu näol tegu vast tšehhi kirjandusega. Küll aga saab kultuurihuviline lugeja aimu, milline elu käis laias laastus sajand tagasi kõigis neis kuulsates kohvikutes, mis tänase päevani Praha südalinnas tegutsevad.
***
Filip Jan Zvolský, «Vana Praha legendid ja kummitused».
Raamat
Rahva Raamat, 2019
Legendid ja kummitused on Prahas samasugune turistiatraktsioon nagu õlu ja kuulsad kirjanikud. See mahukas nimekiri veidratest olenditest, kes Tšehhimaa pealinnas ringi kooserdavad, on muhe lugemine niisamagi, kui ka Prahat külastada plaanis pole.
***
8. Vendula Havlikova, «The 500 Hidden Secrets of Prague»
Luster, 2019
Praha on võrdlemisi kompaktne linn, mille tuntumatele atraktsioonidele saab ühe päevakesega ringi peale teha. Siiski on seal peale rahvamassi all ägavate turistilemmikute palju põnevamaid kohti. Näiteks minu paljud lemmikud asuvad sootuks äärelinnas nagu näiteks väidetavalt Euroopa kõige kummitusterikkam vana Bohnice hullumajakalmistu või imelisi jõevaateid pakkuvad kaljuservad, kuhu eksivad vaid üksikud turistid.