Praktiline mullaraamat annab ülevaate metsamuldade keerukusest

BNS
Copy
Reformimata maa Haaslava vallas Unikülas.
Reformimata maa Haaslava vallas Unikülas. Foto: Margus Ansu

Keskkonnaagentuuri pikaaegne endine spetsialist, metsavaldkonnas 50 aastat tegutsenud Endla Asi koostas mullaraamatu «Metsamullast metsakasvukohatüübini», mis suures osas sisaldab aastate jooksul kogutud ainulaadset mullaprofiilide fotomaterjali koos kirjeldustega.

Raamat on praktiline abimees metsakorraldajatele ja pakub avastamisrõõmu loodushuvilisele.

Endla Asi jaoks andis mullaraamatu valmimisse tõuke eelkõige erinevate projektide käigus aastatega kogunenud väga suur ja kvaliteetne fotomaterjal metsamullaprofiilidest. Teisalt vajadus metsameeste poolt, kelle jaoks on raamat suureks abimeheks igapäevatöös.

Raamat koosneb kolmest osast. Esimene osa sisaldab teooriat, mis kirjeldab muu hulgas metsa ja mulla seoseid ning digitaalset mullastiku kaarti. Teine osa koosneb mahukast mullakaevete pildikogust koos kirjeldustega. Pildistatud kaeved on seotud konkreetsete puistutega ja on heaks abimaterjaliks visuaalse teabe saamiseks metsamuldadest, mille peal metsad kasvavad. Kolmandas osas on täiendavad infotabelid muldade nimestikuga, metsakasvukohatüüpide ja sobivate mullaliikide nimekiri, muldade tähised ja muu selline.

Põhiline osa piltidest on kogutud mahuka projekti BioSoil Soil käigus, mille eesmärk oli koguda metsamulla karakteristikuid, mida rahvusvahelisel tasandil saaks võrrelda. Samuti oli projekti eesmärgiks parandada olemasolevate metsamuldade andmebaasi kvaliteeti ja võrrelda mullaseire varasemaid tulemusi.

«Kui lööd labida maasse, siis võivad sealt välja tulla erinevad vaated ning taimestiku all paiknev muld ei näe igal pool ühesugune välja. Sellest, mis allpool, sõltub, mis pealpool kasvab,» rääkis metsaspetsialist Endla Asi.

Tema sõnul on tema peamine eesmärk läbi raamatu laiemalt tutvustada, milline näeb välja metsamuld. «Pole nii, et on ainult ülemine ja alumine kiht. Mullad võivad olla väga komplitseeritud – kui lööd augu lahti, siis näed ühes seinas ühte ja teises teist mulda,» kinnitas Asi.

«Kaevetööd projektis BioSoil Soil käisid ligi sajal proovitükil, millest kõigist tehti kvaliteetsed fotod. Mullatööde kaeved ulatusid kuni 1,80 meetrini ning need sai spetsiaalselt pildistamiseks ette valmistatud, et kõik geneetilised horisondid oleksid näha ja värvid selgelt eristatavad,» kirjeldas Asi fotode tegemise protsessi, mis polnud sugugi lihtne.

Mullaraamat «Metsamullast metsakasvukohatüübini» on praktiline abimees metsakorraldajale, õppematerjaliks ülikoolidele ning põnev avastamine loodus- ja metsahuvilisele.

Raamatu veebiversioon on kättesaadav keskkonnaagentuuri veebilehelt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles