Karl Martin Sinijärv soovitab mõnusat fantaasiaromaani, mida lustiga lugeda

Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugemiseks Jodi Taylori romaani «Üks neetud jama teise otsa».

Jodi Taylori raamat võiks rõõmu teha seiklusjutusõbrale, kes enam päris laps ei ole, aga killukese fantaasia peale nina ei kirtsuta. Tänapäevaseks lisaboonuseks asjaolu, et tegemist esiosaga pikemast sarjast – tahaks loota, et raamat lugeja leiab ja ilmuvad me keeles ka jätkud. Hea raugematu minekuga lõbus ja pretensioonitu ajaviide, aga mitte miski suhkruvatt – ent mitte ka düstoopiline vägivallaveeretamine.

Teatav ulmeline element ei tohiks enam üheski žanris kedagi üllatada, ses mõttes on fantastika levinud kõigisse kirjanduse valdadesse ning näib, et jätkab oma võidukäiku. Siin loos on tegelikult ainult üks seni ulmeilma kuuluv motiiv – ajarännu võimalus – kõik muu on täiesti realistlik ja seikluspõnevikule omane. Jah, salajasevõitu uurimisinstituudi/õppeasutuse motiiv võib natuke kulununa tunduda, ent kui võrrelda lugematute müsteeriumidega, kus eraldatud asukohas viibijate hulgast pahalane leida tuleb, siis on tegu veel üsna eksklusiivse lähenemisega…

Jodi Taylor, «Üks neetud jama teise otsa». Foto: Raamat

Teades, et raamat alles juhatab pikemat sarja sisse, võib mõned klišeed andeks anda. Kui esmapilgul tundubki, et mainitavad ajaloosündmused on niisugused, mis tõesti peaksid esimestena pähe tulema igal põhikooli ajalookursuse läbinul, siis teisalt tuleb kallale igatsus põhjalikumate Jules Verne’i laadis selgituste järele seiklukates. No ei pruugi tänane noor enam Agincourt’i lahingust palju mäletada, ega mõnest muustki sündmusest. Toimetaja märkused siin-seal on hea, aga kirjanik saaks oma üldharivat potentsiaali rakendada küll. Eks näis, mis järgmistes jagudes juhtub, ja eks Jules Verne’i kaubamärgil oli teaduse populariseerimiseks oma ette kirjanik tööl ka. Pealegi võib igaüks ju guugeldada, kui mõni lahing huvi pakub.

Mõnus meelelahutus suvehakul lugemiseks – ma mõtlesin küll, et piilun poole silmaga ingliskeelsesse raamatumaailma, mis järjelugudes juhtuma hakkab. Esimese hooga tahaks edasi lugeda lustiga. Ja teismelistele võib julgesti soovitada, kui neid lähikonnas leidub.