Roland Tokko: me ei ebaõnnestu kunagi, me kas õpime või õnnestume

Roland Tokko. Foto: Erakogu

Roland Tokko ja Harald Lepiski raamat «Minu elu kutse» aitab leida oma tõelised anded ning annab nippe, kuidas neid arendada. Kui palju me kardame ebaõnnestumisi ja selle pärast jätame paljud asjad üldse proovimata, lastes mööda tõeliselt kasulikud õppetunnid? Edu Akadeemia juht Roland Tokko soovitab julgelt eksida! Loe raamatust katkendit.

Julge eksida

Edu Akadeemia küsitlusele «Mida oleks võidud õpetada juba koolis ja mis probleeme on nende mitteõpetamine kaasa toonud?» vastas üks inimene nii: «Keegi ei õpeta veel tänaseni koolis, et läbi kukkuda ja ebaõnnestuda on normaalne. Tsiteerides klassikuid: «Edukat inimest eristab vähem edukast inimesest vaid see, et edukas inimene on rohkem kordi ebaõnnestunud.»»

Me kardame ebaõnnestumisi ja selle pärast jätame paljud asjad üldse proovimata, lastes mööda tõeliselt kasulikud õppetunnid. Suurim karuteene, mida meie tänane koolisüsteem meile teeb on see, et kool võtab inimestelt ära julguse vigu teha. Vigade pärast saab halva hinde ja negatiivse tähelepanu. Me õpime sellest ekslikult, et vigade tegemine on halb, ehkki tegelikult on just vead need, mille kaudu me kõige rohkem õpime. Tõenäoliselt on sul tänaseni meeles mõni vale vastus või viga kas siis koolist või elust, mis sind õpetas ja mida sa rohkem enam ei korranud.

Eksimine on ülimalt oluline oskus, see on arenguprotsessi vältimatu osa ja asjaolu, mis kiirendab su arengut. Kui alustad millegi uuega, teed vigu niikuinii. Ainus viis mitte eksida on uued asjad proovimata jätta. Aga ka siis pole vead välistatud.

Sul on võimalik eksimuste arvu vähendada, kui küsid nõu õigetelt inimestelt, juhendajatelt, coach’idelt jne, kuid hoolimata sellest, kui palju sa ennast ette oled valmistanud või kes iganes sind nõustab, sul ei ole võimalik kõiki vigu vältida. Mingid vead tuleb sul läbi teha, sest muudmoodi pole võimalik uut asja selgeks saada.

Kuidas ebaõnnestumisi teise nurga alt vaadata?

Alguses võivad mõned elus tehtud vead väga hirmsad tunduda, aga tagantjärgi pole asi üldse hull. Näiteks võib mõnest ebaõnnestumisest hiljem hoopis kasu olla, kui oled mõne uue kontakti või teadmisi saanud, mis on sind järgmiste asjade tegemisel aidanud.

Üks parimaid näiteid minu elust on Lauluväljakul toimunud festival, millele me panime koos partneritega suured lootused, aga mis kukkus paraku läbi ja lõppes suure, 25 000-eurose kahjumiga. Need õppetunnid, mis ma sealt sain, on minu jaoks hindamatu väärtusega, kuna need on aidanud mu järgmisi projekte ja suuri koolitusi väga edukalt korraldada. Ühtlasi on see minu silmis paljud pisiprobleemid täiesti tühisteks muutnud.

Samuti õppisin seda, et enne, kui midagi suurelt teha, tasub katsetada väikselt nii kaua, kuni väike asi toimib. Meil polnud aga ka ühtki väikest finantsiliselt edukat üritust ette näidata ja lootusega, et suurelt tehes asi õnnestub, on suured õppetunnid garanteeritud.

Me ei ebaõnnestu kunagi, me kas õpime või õnnestume.

Seega tea, et iga sinuga juhtunud asi, mis tundub esialgu halb, võib hiljem väga vajalikuks osutuda ja sind elus edasi aidata. Kui tundub, et olukord oli väga halb, siis küsi endalt järgmisi küsimusi:

1. Mida ma sellest õppisin? Ükskõik, mis juhtus, püüa leida midagi, mida sa teeksid järgmine kord teisiti.

2. Mis selles sündmuses head oli? Kindlasti on selle sündmusega seotud ka midagi positiivset, mis viis näiteks mõne muutuseni.

3. Kuidas see mulle kasulik on? Kas sa kohtusid kellegagi? Vabanesid millestki? Sattusid kuhugi?

Sellised küsimused aitavad pealtnäha negatiivseid sündmusi ja kogemusi oluliselt paremasse valgusesse panna.