Eri kombinatsioone uurides selgus hoopis, et meeskonna edu aluseks polnud mitte intellekt, vaid tasakaal. Edukaid «firmasid» iseloomustas nende liikmete esitatud rollide kokkusobivus, samal ajal kui ebaedukates firmades tuli ette rollikonflikte. Psühhomeetrilistes testides ja kriitilise mõtlemise testis saadud informatsiooni kasutades võis ennustada mängitavaid rolle ning seda, kas firma võiks olla pigem võitjate või kaotajate seas.
Üks eksperimendi huvitavamaid vaatlusmomente oli see, et katsealused reageerisid põhimõtteliselt ühesugustes olukordades väga erinevalt. Laialdaselt on teada, et isikute erimeelsused võivad põhjustada grupi lagunemise. Inimesed lihtsalt ei sobi kokku. Aga kui isikuomaduste varieerumist
tunnistada ja arvesse võtta, võib see osutuda hoopis tugevuse allikaks. Seega võib nende erinevuste olemuse mõistmine saada inimeste juhtimises määrava tähtsuse: juhul kui osatakse aru saada, mis on selles olukorras kasulik ja mis mitte.
Kõige edukamad kaldusid olema need meeskonnad, kus oli erinevaid, s.t laia käitumisskaalaga inimesi. Kasulikuna koorus välja kaheksa selgesti eristatavat käitumiskogumit. Neid hakati nimetama meeskonnarollideks, hiljem lisandus veel erialastele teadmistele tuginev üheksas meeskonnaroll. Sellest ajast peale on neid meeskonnarolle kasutatud organisatsioonides ja meeskondades üle kogu maailma. Need on efektiivsemate meeskondade loomisel äärmiselt kasulikuks osutunud. Kõige olulisem on aga see, kuidas neist võib olla kasu teile kui töötajale. Sõltub teist endist, millist rolli otsustate mängida ja millisest hoiduda.
Meeskonnaroll on defineeritud kui soodumus meeskonnas käituda, sinna oma panus anda ja kaasliikmetega suhelda mingil kindlal kombel.