/nginx/o/2021/07/01/13885720t1h8a37.jpg)
4. juulil kell 12.00 esitletakse Käsmu Kaubalaevastiku Meremeeste Seltsi majas raamatut «Mereriik Käsmu». Kohal viibivad raamatu autorid, ajaloolane ja Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen ja teadur Teele Saar.
Uus raamat loob suure pildi Käsmu merenduse ajaloost (1)
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
1. juuli 2021, 12:58
«Käsmu on tuntud rannaküla ja selle kohta on üüratult palju kirjutatud,» rääkis üks koostajatest Urmas Dresen. «Seetõttu peaksid raamatus esinevad persoonid ja laevad lugejatele juba tuttavad olema. Kuid et mitte korrata juba avaldatut, kasutab see raamat mõnevõrra rohkem ja detailsemalt arhiive ning teisi allikmaterjale, et luua suuremat pilti Käsmu merenduse ajaloost 1850. kuni 1950. aastateni,» selgitas Dresen, kel on teemaga ka isiklik side.
«Minu isapoolne vanaonu, Anton Altenbrun, oli siitkandist pärit ning teenis kaptenina Käsmu laevaomanike purjelaevadel ja esimesel nende poolt ostetud aurikul Nemrac,» sõnas Urmas Dresen. «Tõsisem huvi Käsmu teema uurimise vastu tekkis aga aastal 1989, kui Jakob Kristenbruni kaudu tõstatus küsimus fotode kohta Käsmu laevadest, mida oli vaja vahendada tema Rootsis elavale merekooli õpingukaaslasele Rudolf Krämerile,» lisas tänane muuseumijuht, toonane nooremteadur.
Kõlavat ja suurt pealkirja «Mereriik Käsmu» põhjendab Dresen sellega, et Käsmu oligi väga erinev ja silmapaistev võrreldes näiteks läheduses paiknevate Võsu või Viinistuga. Autori sõnul ehitati Käsmus oma merendust üles sihiteadlikult ja suure pühendumusega, nagu mujal rajatakse oma riiki.
Raamatule on eessõna kirjutanud ajaloolane Enn Tarvel ja lõppsõna Sigrid Kristenprun Joostilt. Kõvakaanelise mahuka teose kujundas Peeter Laurits, toimetas Sirje Toomla, projektijuht Eva-Maria Maiste. Joonised purje- ja aurulaevade tüüpidest lõi spetsiaalselt raamatu tarbeks Meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz. Tõuke raamatu sünniks andis raamatu tellija jahtkapten Heiti Hääl.