Simon Sinek kirjutab oma Million Mindseti kirjastatud raamatus «Piirideta mäng», et on üllatav, et seda raamatut üldse vaja on.
Mis on piirideta mõtlemise eelised?
«Ajaloo vältel oleme palju kordi saanud tunnistada piirideta mõtlemise eeliseid. Võimate ühiskondade esiletõus, teaduse ja meditsiini edusammud ning kosmose uurimine on saanud teoks, sest suured rahvahulgad, kel oli ühine eesmärk, otsustasid teha koostööd, ilma et neil oleks selget lõpptulemust silme ees. Kui näiteks kosmosesse suundunud rakett plahvatas, siis selgitasime välja, mis läks valesti, ning üritasime ikka uuesti… ja uuesti… ja uuesti. Ja isegi pärast õnnestumist üritasime edasi. Me ei teinud seda aastalõpuboonuse saamise lootuses, me tegime seda, kuna tundsime, et nii saame anda oma panuse millessegi suuremasse kui me ise, millessegi väärtuslikku, mis jääb püsima ka pärast meie endi elutee lõppu,» selgitab ta.
Apollo
Kasulikkusest hoolimata pole piirideta, pikaajalist vaadet lihtne omaks võtta
Sinek sõnul nõuab see tohutut pingutust. Inimesena kaldume loomulikult otsima ebamugavatele probleemidele viivitamatuid lahendusi ja hindama kiireid võite, mis toetaksid meie edasipüüdlikkust. Kipume maailma nägema võitude ja läbikukkumisena, võitjate ning kaotajatena. See vaikimisi seadistatud võida-kaota-häälestus võib mõnikord lühikest aega toimida, kuid ette võtete ja organisatsioonide strateegiana võivad sellega pikemas vaates kaasneda aga rasked tagajärjed.
Sellise mõtteviisi tagajärjed on kõik teada-tuntud. Iga-aastased massilised koondamised, et täita täiesti suvalisi plaane, töökeskkonna halvenemine, aktsionäride huvide eelistamine töötajate ning klientide vajadustele, ebaaus ja ebaeetiline äritava, suure tööjõudlusega, kuid mügise meelega töötajate tunnustamine, jättes märkamata kahju, mida nad on teinud kolleegidele, ning nende juhtide premeerimine, kes näivad rohkem hoolivat iseendast kui alluvatest. Kõik need vähendavad lojaalsust ning seotust ja suurendavad ebakindlust ning ärevust, mida liiga paljud meist tänapäeval tunnetavad. See ebaisikuline ja tehingupõhine suhtumine ärisse näib olevat hoo sisse saanud pärast tööstusrevolutsiooni ning paistab võtvat tuure üles järjest rohkem ka meie digiajastul. Tõepoolest, kogu meie arusaam kaubandusest ning kapitalismist tundub olevat alla vandunud lühiajalisele piiratud mõttelaadile.
Kahjuks turu püüdlus status quo’d säilitada on võimsam kui katsed seda muuta
Kui ütleme: «Inimesed on tähtsamad kui kasum», siis kohtame sageli vastupanu. Sinek selgitab, et paljud neist, kes kontrollivad praegust süsteemi, praegused juhid, ütlevad meile, et oleme naiivsed ega adu, kuidas äri toimib. Tulemusena tõmbub liiga suur osa meist tagasi. Lepime sellega, et tunneme hommikul ärgates kõhedust tööle mineku ees, ei tunne end seal turvaliselt ning püüame meeleheitlikult leida oma elus rahuldustunnet. See on isegi nii tavaline, et raskest saavutatavast töö- ja eraelu tasakaalu leidmisest on tekkinud lausa eraldi tööstusharju. Ning see paneb mind mõtlema, kas on olemas ka mõni teine, mõistlik lahendus.
On täiesti võimalik, et võib-olla, lihtsalt võib-olla ei pruugi tegelikkus, millest küünikud pidevalt räägivad, üldse selline olla. Võib-olla ei olegi meie praegune äritegemisviis õige või isegi parim. Äkki oleme sellega lihtsalt harjunud ning seda eelistab ja tõukab tagant vaid vähemus, mitte enamus. Kui see on nii, siis on meil ju tõepoolest võimalik hakata kujundama teistsugust reaalsust.
Muutused on meie võimuses
Sinek rõhutab, et meie võimuses on luua maailm, kus suurem osa inimesi ärkab igal hommikult innustatuna, tunneb end töö juures turvaliselt ning jõuab õhtul koju rahulolevana. Selline muutus, mille eest ma seisan, ei ole lihtne. Kuid on võimalik. Heade, suurepäraste juhtide toel võib sellest visioonist saada tõelisus. Suurepärased juhid mõtlevad kaugemale kui lühikese aja peale, neil on pikaajaline vaade. Need on inimesed, kes teavad, et jutt ei ole järgmisest kvartalist või järgmistest valimistest, me räägime järgmisest sugupõlvest. Suurepärased juhid seadistavad oma ettevõtted edulainele, nii et see jätkuks ka pärast nende elu lõppu, ning sellega kaasnevad hüved – meile, ärile ja isegi aktsionäridele – on erakordsed.
Ta selgitab, et kirjutas selle raamatu, et julgustada neid, kes on valmis tema quo’d proovile panema ning asendama selle tegelikkusega, mis toetab palju rohkem meie sügavalt juurdunud inimlikku vajadust turvatunde järele, meie soovi aidata kaasa millelegi suuremale kui me ise ning soovi hoolitseda enda ja oma pere eest. See on tõelisus, mis on kooskõlas meie huvidega üksikisiku, ettevõtte, kogukonna ning inimkonna tasandil.
Sinek usub, et kui me usume maailma, milles tunneme end iga päev tiivustatuna, turvaliselt ning rahulolevana, ja usume ka, et juhid suudavad seda visiooni edasi viia, siis lasub meil ühine kohustus leida, juhendada ning toetada inimesi, kes on pühendunud juhtimisele, nii et see tõenäoliselt aitab visioonil täituda. Üks samm selle poole mõista, mida tähendab juhtimine piirideta mängus.