Südantliigutav raamat, kus päikeseta maailmas säravad südamed siiski eredalt

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Maja Lunde kirjutatud ja Lisa Aisato kaunite illustratsioonidega raamat «Päikesevalvaja» räägib Lillist, kel on päikesest ainult ähmane mälestus. Lilli elab koos oma vanaisaga, kes hoolitseb selle eest, et külainimestel oleks köögivilju, kuid pimeduses ja märjas mullas ei taha miski kasvada.

Siit leiad katkendi raamatust, mis räägib hoolivusest, kindlameelsusest ja heast südamest.

Tea laulis ja ta väikevend Tom püüdis kaasa ümiseda. Ma teadsin seda viisikest hästi, kõik lapsed meie külas oskasid seda laulu:

Mu armas sõber päike, mu päike,

ma igatsen su sooja kallistust.

Meil pole enam suve, talve, kevadet,

sada aastat pole enam päikest.

Meil lohutuseks ainult vihm,

on igavene sügis

ja lohutuseks ainult vihm.

Laulmise ajal ehitasid nad tammi. Meie küla lapsed ehitasid tihti tammisid, nad olid selles väga osavad, ja Tea oli neist veel kõige parem. Täna oli ta ehitanud tammi oja ülemisse ossa ja sealt juhtis ta vee vesiveskisse, mille ta oli ehitanud kolmest puutükist. Tom plaksutas käsi, kui vesiveskis ringi käis.

«Ilus,» ütlesin ma.

Tea pööras end minu poole ja noogutas.

«Aga see ei ole valmis. Ma tahan suuremat ratast,“ ütles ta. „Et me saaksime selle jõudu kasutada. Et näiteks valgust teha.»

«Valgus!» hõiskas Tom.

«Nii kaval,» ütlesin ma.

«Hiiglama kaval!» Tom nohises ja tõmbas käega üle nina. Ta oli vist pidevalt natuke külmetanud, kindlasti sellepärast, et ka temal olid jalad kogu aeg märjad.

«Kuhu sa lähed?» küsis Tea minult. «Kas tahad meiega koos olla? Ja ehitada?»

«Ma pean vanaisa juurde minema,“ ütlesin ma. „Kasvuhoone juurde.»

«Aa.» Ta kõlas natuke pettunult. «Kas sa tood juurvilju?»

«Ei,» ütlesin ma. «Ma viin talle ainult võileiva.»

Ma näitasin neile leiba.

«Aga äkki sa natuke ikka saad tuua?» küsis Tom. «Vähemalt ühe porgandi?»

Ma raputasin pead. «Ma ei tea, kas tal on täna midagi. Pealegi ei luba ta mul kunagi aidata. Ta tahab juurviljad alati ise turule viia.»

«Kahju,» ütles Tom. «Ja sa ei ole kunagi seal sees käinud?»

«Ei,» ütlesin ma naeratades. «Sa ju tead, et ma pole kunagi kasvuhoones sees käinud.»