Kuidas lasta minna sellel, mida teised arvavad ning olla päriselt õnnelik?

Dali Getter Karat Foto: Kersti Niglas

Rahvusvahelised õnneuuringud näitavad selgelt, et õnn on otsustamise, valikute ja tahtmise küsimus. Õnnekoolitaja Dalí Getter Karat inspiratsiooniraamat «88 õnnehetke» annab 88 erinevat, igapäevast ja lihtsat õnnehetke näidist, mida saad kergesti ka oma ellu rakendada. 

Siit leiad katkendi raamatust, mis annab nõu, kuidas lasta minna teiste arvamusel ning oma elu ise juhtida.

Ma olen ilus

Mis vahet sel on, mis teised arvavad? See on nende probleem ja nagu öeldakse, siis alati on neid, kellele sa meeldid ja neid, kes sind hukka mõistavad. Naera. Lase rõõm endas valla. Tee rumalusi, tee totraid nägusid, lõkerda naerda valju hääle ja suure suuga. Kuku pikali ja hoia kõhust kinni, naera nii tugevalt.

Hüppa keset tänavat. Tantsi keset elutuba. Laula valju häälega. Naerata võõrale. Tee komplimente. Saa kontakti oma sisemise lapsega ja mängi temaga. Osta jäätist ja söö seda pargipingil. Osta burgerit ja söö seda nii nagu nooruspõlves – pool nägu kastet täis.

Lase vabaks need piirangud, reeglid, hirmud ja maskid. Ole vaba, austa iseennast, armasta end just sellisena nagu sa oled ja ära muutu, et teistele meeldida. Ole just täpselt selline nagu sa oled, et saaksid meeldida õigetele inimestele.

Mul on siiani meeles üks 10 aastat tagasi saadud kingitus – CD-plaat, mille peal oli üks eriline sõnum. Sellele oli kirjutatud kolm lihtsat sõna, mis olid mu jaoks nii suure tähendusega: «Sa oled ilus.»

Leia enda kõrvale keegi, kelle jaoks Sa oled ilus kogu komplektina. Kes naudib Sinu iga tuju, keharakku, silmavaadet ja harjumust. Kelle jaoks ei pea Sa tingimustele vastama, vaid saad lõdvestuda kogu oma täiuslikkusesse. Sest jah, Sa oled täiuslik. Aga stopp! Enne kui sellist inimest väljastpoolt otsid, hakka ise enda jaoks selleks. Naudi iseennast, ole enda suurim fänn. Austa, armasta ja imetle end. Sest – Sa oled ilus! Ja koge, kui võimas, suur ja kõikehõlmav on see õnnehetk, kui ennast tõeliselt armastad.

Võrkkiik ja seisma jäänud maailm

Tavaliselt on sada asja korraga teha, ühed on vajalikumad, teised mitte nii väga, aga ikkagi on neid tarvis teha. Õnnehetk on see, kui tõmmata piltlikult öeldes juhe seinast, lülitada telefon välja ning jätta kogu «vajalik» kõrvale, heita hoopis võrkkiike lebama ja lihtsalt olla. Kui võrkkiike pole, siis sobib ka murule pikali heitmine või diivanisse vajumine. Peaasi, et saaks olla mõnusalt ja mugavalt, tunda soojust ja hubasust, vaadata taevasse ning jälgida pilvede liikumist, püüda leida nendest erinevaid loomakujutisi, nautida üle taeva lendavate lindude liuglemist ja lasta päikesel end paitada.

Vahet ei ole, kui palju neid tegemist vajavaid asju on, õnn on selles hetkes iseendale puhkuse lubamine, maailmast välja lülitumine ja rahulolu, mis voolab südamesse nagu laine mererannale. Tingimusteta puhkus, kasvõi viieks minutiks, et siis tavarutiini naasta ja neid lõppematuid vajalikke toimetusi edasi teha.

Üks suur hüpe

Julgus annab vabaduse. Vabaduse valida, ise oma elu juhtida. Julgus annab vabaduse teha valikuid ja otsuseid, vabaduse lahkuda ja valida midagi uut. Julgus annab vabaduse olla mina ise, ihualasti koos kogu endaga. Endana.

Julgus annab vabaduse olla üksi ja samal ajal täiesti koos. Vabaduse minna ja teha, tulla ja olla. Vabaduse olla tugev, kui peab ja nutta, kui on vaja. Julgus annab vabaduse olla haavatav. Julgus annab jõudu võitlemiseks. Minemaks kaugemale kui oled unistanud, astuma suuremaid samme kui oled endalt arvanud. Sest kuristikku ei saa ületada kahe väikese hüppega. Vahel on vaja suurt julgust, et teha suur hüpe, jõudmaks uuele tasemele.

Julgus annab mulle vabaduse. Elu. Rõõmu. Õnne.