Sel päeval, kui ta tapeti, tõusis Santiago Nasar kell 5.30 hommikul, et minna vastu laevale, millega pidi saabuma piiskop. Ta oli näinud und, et kõndis läbi hiidviigipuude metsa, kus sadas peent uduvihma, ja ta oli unes olnud hetkeks õnnelik, kuid ärgates tundis ta, nagu olnuks üleni linnupasaga koos. «Alati nägi ta und puudest,» ütles mulle tema ema Plácida Linero, meenutades kakskümmend seitse aastat hiljem tolle ängistava esmaspäeva üksikasju. «Nädal varem oli ta näinud unes, et sõitis üksinda tinapaberist lennukiga mandlipuude vahel, põrkamata nende vastu,» rääkis mulle Plácida Linero. Tal oli õigustatult suur kuulsus võõraste unenägude eksimatu seletajana, juhul kui neid pajatati talle tühja kõhuga, aga ta polnud märganud mingisugust halba ennet neis kahes poja unenäos ega teisteski puudega seotud unenägudes, mis poeg oli talle jutustanud oma surmale eelnenud hommikutel.
/nginx/o/2021/07/19/13928339t1hae34.jpg)