«Kui küsiks nõu lastelt?» Tsitaate ja lõike äsja ilmunud raamatust «33 kõnet»

Linda Pärn
, raamatuportaali toimetaja
Copy
Kõneleb Ülle Madise.
Kõneleb Ülle Madise. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Loe tekstinäiteid kirjastuselt Puänt ilmunud raamatust «33 kõnet». 33 Eesti inimest - presidendist aasta põllumeheni ja kirikuõpetajast suurettevõtjani - pidasid 2021. aasta maikuus Paide Teatri üleskutsel Paide keskväljakul kõne, milles otsisid Eestile sihti ja suunda. Neist kõnedest valminud raamat pole monument kõlanud mõtetele, vaid Eesti tuleviku atlas.

Steven-Hristo Evestus

Peame olema võimelised saavutama ühiskonnas sellise usaldusastme, et nii meie otsustes kui ka tegevustes ehk laiemalt kogu meie kulgemises ja maailma kogemises ei suunaks meid mitte meie varjatud ihad ja tagasilöökidest tingitud meelepaha, vaid siirus, huvi ja aktsepteerimine.

Marju Lauristin

Ja tuleb teha tõsist tööd ka kõikide teiste asjadega, sest selles mõttes ei olnud Tammsaarel (nagu ta lõpuks ka ise näitas) päris õigus, et tee tööd, siis tuleb armastus. Pigem on meie ajalugu näidanud, et kui on armastus, siis on ka tööl viljad ja elul mõte. Ja ma arvan, et see on meie kogemus, me peaksime seda hoidma. Ja võib-olla õpetama ka teistele, et rõõmu ja armastusega saab alati rohkem kui karmi käsu ja keelu ja surve ja surumisega.

«33 kõnet».
«33 kõnet». Foto: Raamat

Karl-Martin Sinijärv

Meil on võimalusi

Meil on pagana palju jumala ilusaid võimalusi

Meil on võimalusi minna ja kallistada

Meil on võimalusi tulla ja kallistet saada

Meil on võimalusi minna ja tulla ja olla

Meil on võimalusi võtta väike vaikne hetk

Meil on võimalusi röökida ja öökida

Meil on võimalusi lärmata

Meil on võimalusi mõnikord null

Meil on võimalusi nii mis hull

Meil on võimalusi õhtul

Meil on võimalusi hommikul

Meil on laudteede rägastik me võimaluste rabas

Ja meil on usk et ime tuleb kohe teise ime sabas

Meil on võimalusi uskuda selle ime sisse

Meil on võimalusi uskuda ta saabumisse

Meil on võimalusi midagi tema heaks teha

Meil on võimalusi senitehtut etemaks teha

Meil on võimalusi minna ja võtta üks jook

Meil on võimalusi küpsetada üks kook

Meil on võimalusi möliseda, on võimalusi olla vait

Meil on võimalusi ehitada eestlaslik Noa ait

Meil on võimalusi laduda endale laev

Meil on võimalusi kaevata haud või hoopis kaev

Meil on võimalusi raiuda metsa

Meil on võimalusi raiuda äkka

Meil on võimalusi raiuda raamatusse

Meil on võimalusi raiuda kui rauda

Meil on võimalusi elada saja-aastases riigis

Meil on võimalusi võita või kaotada või vähemalt püsida viigis

Meil on võimalusi oma võimalused laiale lauale laotada

Meil on võimalusi vahel oma lõuakesi mitte liialt paotada

Meil on võimalusi kanda kas või kuuekümne aasta taguste bändide särke

Meil on võimalusi lugeda läbi sadade aastate taguseid kirjavärke

Meil on võimalusi luua tuleviku muusikat

Jah, on täiesti võimalus luua siin ja praegu terve tulevane maailm

Meil on võimalusi elamisväärseks teha ka olevane maailm

Meil on võimalusi kaubakeskustes hängida – klišee

Meil on võimalusi minevikuga mängida, ent kas me tahame

Meil on võimalusi napsata turu pealt Viljandi burksi (maailma parim!)

Meil on võimalusi ahjutada värske hea linask või turskki

Meil on võimalusi surra ära või võtta ja elada

Meil on võimalusi võtta ja surra või ära elada

Meil on võimalusi võtta veel küll

Meil on võimalusi

Meis on võimalusi

Me oleme võimalused

Meist tulevad võimalused

Võimalused jätta kasutamata võimalused

Võimalused võimatusteks muuta

Et taas tärkaks ime

Meil on võimalusi kuna paduvihm täitis tänavad tulvaveega

Meil on võimalusi kuna linn istutas kesklinna kartuleid

Meil on võimalusi kuna keegi tuli esimest korda karikavõitjaks

Meil on võimalusi sest kalurid püüavad ümarmudilat

Meil on võimalusi sest vastased avaldasid meelt

Teeme ruumi võimalustele!

Teeme ruumi ustele ja teeme akendele

Teeme ruumi teisele ja iseendale

Teeme ruumi, siis me lendame

Sest

Meil on võimalusi

Ja siis tärkab ime

Tekst sisaldab austavat kummardust Lawrence Ferlinghettile, kes jõudis ära oodata oma eestikeelse raamatu ilmumise (Peeter Sauteri tõlkes) ning kes tänavu 101-aastasena rahuliku südamega meie hulgast lahkus.

Indrek Neivelt

Mis oleks, kui muudaks Eesti mahemaaks? Kus poodides tohib müüa ainult ökoloogiliselt puhast toitu. Samuti kasvatada. See oleks üks tõeline oaas keset tehiskeskkonnaga kõrbe.

Ehk sisustaks rohepöörde teisti. See on reaalselt väiksem tarbimine ja kvaliteetse ehk ökotoidu söömine. Miks me üldse nimetame seda öko- või mahetoiduks. Nimetaksime seda päristoiduks. Päristoit ja tehistoit.

Kui me jätkame sellise tänase rohepöörde tegemist, siis näeme ka edaspidi seda, kuidas Järvamaal või mujal jäetakse põld sööti ja sinna pannakse päikesepaneelid. Just nimelt põllumaale, mida meie esivanemad on sadu aastaid harinud. Ilmselt on see tänaste reeglite järgi kasumlik. Kasumlikum kui põldu harida.

/…/

Teeks päris rohepöörde. Mitte sellise, mida me praegu teha kavatseme. Tarbiks vähem. Toodaks ainult mahetoitu. Sööks vähem, aga kvaliteetsemalt ja liiguks rohkem värskes õhus. Arvestades, et Järvamaal on meie viljakaimad mullad, siis just siit võiks saada algus Eesti taasmuutumisel mahemaaks. Ja Paide võiks olla mahetoidu ehk päristoidu pealinn. Teeme ära!

Indrek Lillemägi

Meie panus, olgu siis õpilase, õpetaja, koolijuhi, lapsevanema, ettevõtja või poliitikuna, algab suhtlemisest ja suhtumisest. Tunne huvi, mis sinu kogukonna koolis toimub. Kui näed pingutust, siis tunnusta. Mis kõige tähtsam, räägi inimestega. Kui võimalik, vaata inimestele silma. Võta teiste jaoks aega, kuula inimesi ja püüa mõista. Püüa mõista ka neid, kellega sa ei nõustu.

Kui oled lapsevanem, arutle teiste lastevanematega, kuidas õpetajat toetada, kuidas klassi või kooli ühtsustunnet kasvatada. Ole see, kes loob kultuuri, kus õpetaja tunneks end mitmekümne lapsevanema ees hoituna, kus õpetaja ei peaks klassi muresid varjama, vaid kus tal oleks mitukümmend mõttekaaslast, kellega hätta sattudes aru pidada.

Kui oled õpetaja või koolijuht, ära lepi sellega, kui lastevanemad või kohalikud ettevõtjad on passiivsed. Räägi inimestega, võta vanematel nööbist, loo samm-sammult usaldust ja küsi julgelt abi. Ära lepi sellega, kui kolleegid on mõne lootuse kaotanud õpilase maha kandnud. Ole see, kes märkab ja toetab neid, keda ei ole mugav toetada. Ole see, kes sekkub mõttetusse klatši ja kirumisse ja tuletab meelde seda põhjust, miks kunagi õpetajaametisse mindi.

Ja kui oled õpilane, kui oled noor, siis, kurat, sina pead olema see, kes tuleb ja muudab. Ei pea ootama kriisi, mida on tavaliselt suurteks muutusteks tarvis. Me oleme teid allutada püüdnud, oleme teile ehitanud maailma, mis lubab enesesse sulguda, mis lubab uppuda virtuaalreaalsuse või meelelahutuse ookeani, mis lubab näiliselt läbi lõigata inimese ja looduse vastastikmõju, mis lubab elada ilma teistele silma vaatamata, mis lubab luua enneolematuid elevandiluutorne või mõttekaaslaste mulle, kus oma ideid ja arusaamu jälle ja jälle kuulda, kus luua enese ideaalset alter ego ja kus endas teiste võltsideaale vaadates pettuda.

Aga me oleme loonud ka maailma, kus teie olete meie nahaalsuse ja süüdimatuse suhtes relvitud, kus me võimegi võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad meid palju vähem kui teid. Maailma, kus me võime elada teie tuleviku arvelt. Me oleme teilt lootuse võtnud. Näidake nüüd, kelle käes on võim, näidake meile, 20. sajandi pässidele, et me oleme ennast täis, et me oleme väärtustest rääkides silmakirjalikud. Või kui te ei taha nõnda, siis näidake meile, 20. sajandi pässidele, et me oleme ikka veel mineviku õudustest kammitsetud, et me oleme sõdadest ja okupatsioonist traumeeritud põlvkonnad. Ja aidake meid meie traumast välja. Või kui te ka nii ei taha, siis vaadake meie peale, nagu meie praegu vaatame 90ndate aastate alguse kauboikapitalismile ja uusrikkuse ilmingutele. Vaadake meie lühinägelikkuse ja ahnuse peale kaastundliku muige ning mõistmisega ning näidake, et saab elada teisiti.

Ja nagu Tarmo Jüristo siinsamas ütles: «Võib-olla piisaks sellest, kui minuealiste ja vanemate põlvkond küsiks enne oma hääle andmist nõu oma lastelt. Küsiks neilt, millises maailmas nemad tahaksid elada ja aitaks siis omalt poolt kaasa, et see nii ka minna võiks.» Nii et ärge lõpetage meile, 20. sajandi pässidele, seletamist ja enda eest seismist.

Ülle Madise

Usun sedagi, et enamasti tahab inimene olla hea. Tunded ja mõistus loovad selleks vajalikud eeldused, pere ja ühiskond oma reeglitega õpetavad üksteist mõistvat-toetavat kooselamist, haridus ja kunst kõige laiemas tähenduses teritavad head halvast eristavaid tundlaid veelgi.

Ajaloost tasub õppida, sest kõik, mis oli, võib jälle tulla. Inimene ja ühiskond võivad metsistuda õige lihtsasti. Ärgem unustagem, et avalik arvamus on kujundatav, isegi moonutatav; ja enamuse tahe ei pruugi end sugugi alati ilmutada tarkuse ja headusena.

Helena Tulve

Maailm muutub.

Maailm on ikka imestamist väärt, aga me ei imesta enam suurt millegi üle, ei mägede ega merede, ei taevaste avaruste ega ka mitte inimeste üle.

Inimene on justkui meie maailma kese, aga võtab liiga palju ruumi kogu oma kilakolaga. Praeguseks on maakeral inimese loodud asjade, mateeria kogukaal juba ületanud elusaine kaalu.

Süda valutab. Valutab väga paljude asjade pärast.

Elus on asju, mida hoida ja asju, millest loobuda. Selleks, et elusolemisest rõõmu tunda, piisab vähesest, kui seda vähest väärtustada.

Sageli me loobume märkamatult väikestest, aga olulistest elu osakestest. Loobume oma igapäevaelu pühadusest. Loobume rõõmust elu üle. Loobume olemisest iseendas, rännakutest oma hinge sügavustesse. Loobume kujutluse lõbust, pingutuse mõnust, vähenõudlikkuse ja alandlikkuse ilust, lähedasest ja igapäevasest, tähenduslikest suhetest perekonnas, kogukonnas, keskkonnas. Selle tagajärjel muutub meie elu ruum järjest vaesemaks.

Tagasi üles