Elu rannakülas 1940ndate teises pooles - vaesus ja hirm küüditamise ees

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Sõjajärgne Muhumaa. Nii nagu teisedki saare elanikud, püüavad Vilja ja Villem Talvik kohaneda eluga nõukogude võimu all. Rabatakse tööd teha oma talus ja kalurisovhoosis, saatjaks vaesus ja pidev hirm küüditamise ees.

Kogu majapidamine, poja Meelise ja haige ämma eest hoolitsemine on Vilja õlul, sest Villemit köidab talutööde asemel kirjutamine. Mees muudab naise soovitusel oma töö pealkirja ja saadab selle konkursile.

Nüüd tuleb tal sõita Tallinna, et võtta vastu aukiri luuletuse «Suur seltsimees, meie päike» eest. Vilja saadab Villemi teele sooviga, et mees tooks Tallinnast pere elujärje parandamiseks jorkširi põrsa.

Havaste kujutab väga detailselt elu rannakülas 1940ndate teises pooles. See on lugu tugevatest saare naistest ja lootusest paremale tulevikule ka rasketel aegadel.

«Pronkstäht» on Paula Havaste Saaremaa-sarja esimene romaan.

Paula Havaste (sündinud 1962) on õppinud Helsingi ülikoolis filosoofiat ja kirjandusteadust. 1998. aastal kaitses ta Oulu ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Ta on kirjutanud lasteraamatuid ja kümmekond ajaloolist romaani. Suved veedab Havaste Saaremaal, kus on tema suvekodu.