Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaks jõuab lugejateni raamat «Vabaduse tulek. Laulva revolutsiooni kroonika 1987-1991», mille autoriks on kauaaegne ajakirjanik Kalle Muuli.
Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaks ilmus Kalle Muuli raamat «Vabaduse tulek» (3)
Autor võtab raamatus vaatluse alla kõik laulva revolutsiooni tähtsamad sündmused alates 1987. aasta fosforiidisõjast kuni Ülemnõukogu otsuseni, millega 20. augustil 1991 taastati Eesti iseseisvus. Tulemuseks on terviklik ja kaasahaarav ülevaade Eesti vabanemise loost, kus kommunistliku korra kokkuvarisemist ja rahva vabadusvõitlust jälgitakse kohati lausa päev-päevalt ja nädalast nädalasse. Raamatus on paeluvalt ja asjatundlikult kirjeldatud kõigi olulisemate sündmuste tagamaid ja kõigi tähtsamate poliitiliste jõudude ettevõtmisi, mis viisid okupatsiooni kokkuvarisemiseni ja tõid Eestile lõpuks vabaduse. Samas leidub ohtralt infot ka eraettevõtluse tärkamise ja inimeste igapäevaelu kohta.
«See on lugu ühest meie ajaloo kõige vaimustavamast ajajärgust, viiest unustamatust aastast, mil kustumatu vabadusiha ja erakordne ühtekuuluvustunne aitasid eesti rahval end taas vabaks võidelda,» ütles Kalle Muuli. «Tegin selle raamatu tänutäheks neile, kellega koos seisime Balti ketis, kuid usun, et see sobib lugemiseks ka noorematele inimestele, kes tahavad teada, kuidas meie riik 30. aastat tagasi vabaks sai.»
Kalle Muuli oli esimene ja algul ka ainus Postimehe korrespondent Tallinnas. Ta on ajakirjanikuna kajastanud laulvat revolutsiooni ja Eesti riigi taassündi, kõiki neid murrangulisi ja dramaatilisi sündmusi, millest ta nüüd oma raamatus kirjutab.
Kalle Muuli on varem avaldanud mitu menukat ajalooraamatut: «Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994» (2012) ja «Vabariigi sünnimärgid: varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987–2007» (2013). «Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani» (2014). Ta kirjutanud ka suurt tähelepanu pälvinud elulooraamatuid: «Vilja teine elu» (2015, koos Tiit Pruuliga), «Reketiga tüdruk. Kaia Kanepi teekond Ameerika mägedel» (2017, koos Helen Sulega) ja «Artur Sirgu elu ja surm. Eesti vabadussõjalaste juhi lugu» (2020).