Heida pilk 1930ndate Viljandi suvitusmeeleollu ja seltskonnaellu

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Viljandis ja Miamis elanud Arnold Sepa (1908–1979) armastusromaan «Raisatud suvi» laseb osa saada Viljandi suvitusmeeleoludest ja seltskonnaelust 1930ndatel. Järv meelitab õngemehi ja suvitajaid, rannakohvik on alles äsja valminud.

Ami ja Eerika lõpetavad gümnaasiumi ning käivad leeris. Ühe ellu tuleb tugev ja tõsine maapoiss Jüri, teise võlub ära pealinnast tulnud tantsuõpetaja Gert René. Kevad tõotab õnne, kuid kõik narrid unelmad ja igatsused, mille leebe suveöö hinge istutab, ei lähe kunagi täide.

Eerika pani käe ümber Ami piha ja õpetas õelikult: «Las mässab. Las kratsib pealegi meid see sisemine kuri kass. See kuidagi nagu ongi õige ja hea!»

«Aga mis siis meist niimoodi kord saab?» hädaldas Ami.

Erika kehitas õlgu. «Mis meist ikka saab… naised saavad, muud kedagi.»

«Raisatud suvi» kuulub sarja «Suvitusromaan». See on kirjastuse Hea Lugu ajaviitekirjanduse sari eesti autorite teostest. Kahe ilmasõja vahel, kui leidus juba neid, kes said endale pikemat jõudeolekut lubada, ilmus Eestis hulk suvitusromaane. Siis aga muutusid nii puhkus kui tunded tükiks ajaks liiga kerglasteks teemadeks. Nüüd tahame elada aeglasemalt. Ehk on käes ka aeg uute suvitusromaanide loomiseks ja vanade meenutuseks? Samas sarjas on juba ilmunud Margus Luige «Sulnis Saara», Aliis Jõe «Unustamatu Ööbiku villa», Valev Uibopuu «Võõras kodu» ja Ketlin Priilinna «Stockholmi sündroom».

Arnold Sepp töötas Eestis ajakirjaniku ja dramaturgina, kirjutas näidendeid, operetilibretosid ja oma esimesed romaanid. Viljandi maakonna spordinõunikuna edendas ta ujumist, tennist ja lennundust.

USAs elades jätkas ta loometeed, igapäevase leiva tõi perele aga peamiselt lauale krevetipüük Kariibi merel ja Mehhiko lahel. Arnold Sepa loomingust ja põnevast elust annab ülevaate «Raisatud suve» järelsõna, huviline võiks lugeda ka tema mälestusteraamatut «Mu meelen…» ja kaheosalist romaani «Mehed ja mered».