/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
/nginx/o/2021/08/19/14002190t1hc547.jpg)
Jaan Rannapil on tänavu 3. septembril 90. sünnipäev. Tema juubeli auks üllitab kirjastus Loovhoog kaks tema ammu ilmunud lasteraamatut: «Topi» ning «Jänese mängutoos». «Topi» ilmus esmakordselt aastal 1970 ja räägib loomaaiast plehku pannud šimpans Topi sekeldustest. «Jänese mängutoos», mis ilmus viimati aastal 1999, sisaldab palju lühilugusid. Raamatutega tutvumiseks loe uusväljaannete eessõnu.
Eesõna raamatule «Jänese mängutoos»
Jaanika Palm
Tore, et hoiad käes Jaan Rannapi raamatut «Jänese mängutoos», jutukogu, mis ilmus esimest korda üle 20 aasta tagasi. Siia on kogutud põnevad lood, mis jutustavad nii laste, loomade kui ka erinevate asjade seiklustest. Võid kohata pastakat, keda alles taltsutada tuleb, kirvest, kes otsustab suvesoojaga ametit vahetada, trammivagunit, kes ülepeakaela armub, ja paljusid teisi. Olenemata sellest, kelle seiklustest autor räägib, on ta Sulle ridade vahele ka ühtteist kõrva taha panekuks ära peitnud.
Raamatu autor Jaan Rannap sündis 90 aastat tagasi, 3. septembril 1931. Kui ta alles laps oli, meeldisid talle igasugused seiklused, eriti looduses matkamine ja selle ilu nautimine, sport, eriti kergejõustik, milles sai iseenda ja sõpradega jõudu katsuda, ja muusika, eriti viiulimäng, mis kaunite helidega hinge toitis. Kui Jaan Rannap suuremaks kasvas ja juba raamatuid kirjutama hakkas, pani ta alguses paberile peamiselt poisstegelastega naljakaid koolilugusid. Kindlasti on Sinu vanemad või vanavanemad neid raamatuid lugenud ja omaette kõva häälega naernud. Niivõrd värvikate tegelastega, lustakad ja üllatavad on raamatud «Salu Juhan ja ta sõbrad» (1964) ning «Agu Sihvka annab aru» (1973).
Jaan Rannap on mitmekordne kergejõustikumeister. Sportlasena teadis ta väga hästi, millist tahtekindlust ja hoolsat treenimist on vaja, et püstitatud eesmärkideni jõuda. Oma kaasahaaravates spordilugudes («Kukepoks» 1979, «Spordilood» 1996) näitab Rannap hästi, et saavutuste puhul, olgu need siis sportlikud või mõnes muus vallas, on olulisem kui miski muu usk iseendasse ja lootus eesmärgid teoks teha. Ka oma suurest looduse- ja loomaarmastusest on Rannapil valminud mitu raamatut. Ehk oled juba jõudnud lugeda ahvipoiss Topi seiklustest (1970) või tuletõrjekoer Nublust (1972), kloonitud nelja nimega koera seiklustest (2004) või sellest, kuidas proua Vaider hiirekullipoja suureks kasvatab (2011).
Looduse ja inimese suhetest rääkivates raamatutes toob Rannap esile, et inimesel on vastutus looduse ja loomade hea käekäigu ees ning iseenda hüvede nimel ei tohiks loodust ohvriks tuua. Kokku on Jaan Rannapi sulest ilmunud üle 40 raamatu. Paljusid neist loetakse ikka ja jälle, sest kirjanikul on, mida öelda. Astu julgelt seiklustele vastu, sea eesmärke ja tegutse nende täitmise nimel ning hooli oma kaaslastest ja loodusest – Rannapi loomingust paistvad sõnumid ei aegu.
Eessõna raamatule «Topi»
Selles raamatus on lugu lõbusast loomaia šimpansist Topist, kelle tegelaskuju mõtles välja lastekirjanik Jaan Rannap aastal 1970. Lugu kõneleb sellest, mis võib juhtuda ühe šimpansiga, kes läheb seiklema. Topi on väga kiindunud oma hooldajasse Lillisse. Kui ühel päeval Lilli toitu tooma ei tulnud ja teine loomaaia talitaja Saara puuriukse lahti unustas, otsustas Topi Lillit otsima minna. Kuidas Topi seiklus kulgeb ja millisel moel lugu lahenduse leiab, saad juba ise raamatust järele uurida.
Kas teadsid, et šimpans kuulub inimlaste sugukonda? Neil on üle 30 häälitsuse, mille abil nad lisaks käte liigutuste ja kehaasendite suhtlevad. Šimpansid elavad karjades ja omavaheline suhtlemine on nende elus väga olulisel kohal. Kui soovid šimpansite elu-olu oma silmaga kaeda, siis lähim koht, kus neid näha saad, on Tallinna loomaaed. Aastal 2021 elab Tallinna loomaaias kaks šimpansi: emased Betty ja Quincy.
Selle raamatu kordustrükk on pühendatud raamatu autori Jaan Rannapi 90. juubelisünnipäevale. Autori suhe loomadega ja loodusega on olnud südamlik ning soe kirjaniku lapsepõlvest peale. Rannap peab oluliseks looduse loomulikkust, selle hoidmist ja puhtust. Olgu selle tõestuseks fakt, et kirjanik käis kuuekümnendate lõpus koos ornitoloog Tiit Randla ja Fred Jüssiga mitmeid ürgmetsi uudistamas.
Miks 1970. aastal ilmunud raamat ikka kõnekas on? Sellel aastakümnel elanud lapsed armastasid üle kõige mängida õues luurekat või kummikeksu. Mõnusad olid päevad, kui poodi toodi Plombiiri või Eskimo pulgajäätist. Vahel vaadati telerist lastesaateid nagu «Tipp ja Täpp» või elati kaasa Papa Carlo valmistatud puunuku Buratino seiklustele. Õhtu-uni tuli kõige paremini siis, kui mõne toreda raamatuloo sai ära kuulata, või veel parem – ise lugeda. Laste elu oli peaaegu niisama põnev nagu tänapäevalgi!
Usume, et ka Topi krutskid sobituvad tänasesse päeva ja kutsuvad lapsi üles avastama maailma, seiklema ja vahel ka vallatusi tegema.