:format(webp)/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/08/25/14017251t1h1695.jpg)
Üheksa aastat enne seda, kui ilmus John Steinbecki Pulitzeri preemia pälvinud meistriteos «Vihakobarad», kirjutas ta kerge detektiiviromaani libahundist. «Murder at Full Moon» («Mõrv täiskuu ajal») valmis juba 1930. aastal, kuid seda pole siiani avaldatud. Käsikiri on alates 1969. aastast seisnud hoiul Texases Harry Ransomi keskuse arhiivis, kusjuures selle juurde kuuluvad ka autori illustratsioonid.
Stanfordi Ülikooli Ameerika kirjanduse professor Gavin Jones on võtnud oma südameasjaks, et rooman lõpuks ilmavalgust näeks. Paraku ei ole sellega nõus Steinbecki vara eest seisvad agendid, kelle selgitusel kirjutas Steinbeck romaani pseudonüümi all ja kui ta tuntuks sai, ei soovinud teost enam avaldada, edastab New York Times.
«Steinbeck kirjutas «Mõrva täiskuu ajal» varjunime all ja kui temast sai tuntud autor, ei otsustanud ta seda teost avaldada,» kirjutas New Yorgis asuva agentuuri McIntosh & Otis esindaja pressile edastatud teates. «On veel mitmeid Steinbecki kirjutatud teoseid, mis on tema juhiste järgi ja kooskõlas pärandvara seadustega postuumselt avaldatud. Steinbecki ja tema vara pikaajaliste halduritena ei kasuta me ära teoseid, mida autor ei soovinud avaldada.»
Gavin Jones otsis libahundiromaani 233-leheküljelise käsikirja arhiivist üles ja soovib kogu hingest, et see saaks avaldatud. Ta on raamatut sotsiaalmeedias kirjeldanud ning see on tekitanud elava arutelu nii Twitteris kui raamatufoorumites. Tema mõttele on tekkinud palju poolehoidjaid.
«Ootasin killustunud, veidrat, mittetäielikku tööd,» sõnas Jones, kes enda sõnul leidis eest hoopis sidusa ja tervikliku teose. «See on küll haltuura, kuid see on ka katel teemadele, mida näeme läbivalt Steinbecki hilisemas loomingus.» See on ka põhjus, miks kirjandusteadlane peab oluliseks, et teos jõuaks laiema publiku ette.
Steinbeck kirjutas libahundijuti Peter Pym nime all. Professori meelest on märgiline, et autor ei hävitanud käsikirja ja hoidis selle alles. Lisaks võib tema meelest pseudonüümi valik olla tõestus, et kirjanik ei tahtnud romaani arhiivi seisma jätta.
John Steinbeck oli loo kirjutamise ajal 28-aastane ja tal kulus selle lõpetamiseks kõigest üheksa päeva. Ta oli noor ja nägi palju vaeva, et läbi murda. Nii mõnigi tema tõsisem teos ei leidnud tol ajal kirjastamist, mistõttu olevat Steinbeck öelnud sõbrale, et kirjutab laiale publikule midagi kohutavat, mille pealt raha teenida. Enamasti kirjutas Steinbeck oma romaanid käsitsi paberile ja tema abikaasa Carol Henning Steinbeck kirjutas käsikirjad kirjutusmasinal üle, neid samal ajal ka toimetades ja oma äranägemise järgi kohendades. «Mõrva täiskuu ajal» masinkirjutamiseks kulus naisel umbes paar nädalat.
Jones on üks vähestest inimestest, kes on romaani lugenud. Tema kirjeldusel on peategelaseks reporter, kes asub tööle sünge soo kõrval asuvas linnas nimega Cone. Peagi satub ta kohaliku jahiseltsi orbiidile. Kui ühe liikme koer kuuvalgel ööl tapetakse, otsustavad reporter ja ekstsentriline šerifikandidaat asja uurida. Järgnevad veelgi õudsemad tapmised, alati täiskuu ajal. Tegelased kahtlustavad, et mõrvariks võib olla soos elav üleloomulik koletis. Steinbecki illustratsioonid sisaldavad muuhulgas mõrvastseeni.
John Steinbeck, kes ise Stanfordi Ülikoolist välja kukkus, võiks olla üllatunud, et tema teost just Stanfordi professor nii tuliselt kaitsma asub. Teada on, et ta saatis käsikirja lugemiseks ka oma ülikooliaegsele sõbrale William Souderile ja ütles seejuures, et ta ei taha, et keegi saaks teada, et romaani autoriks just tema on. Souder ei osanud öelda, kas kirjanik käsikirja kunagi üldse kirjastustele avadlamiseks pakkus.
Vaid veidi aega pärast lubahundiromaani kirjutamist leidis Steinbeck omale agendi ja hakkas avaldama tõsiseid teoseid, mis pälvisid ka kriitikute tunnustuse. Tema tuntumad teosed on Pulitzeri preemia pälvinud «Vihakobarad», «Hommiku pool Eedenit» ning «Hiirtest ja inimestest». 1962. aastal pälvis Steinbeck Nobeli kirjanduspreemia.
William Souder, kes on kirjutanud Steeinbecki eluloo, ei ole libahundiromaanist nii suures vaimustuses kui Gavin Jones, kuid ka tema arvab, et see tuleks ära avaldada. Seejuures peaks aga teose ees olema selgitav eessõna, kus on toonitatud, et Steinbeck kirjutas romaani kiirustades ja lootusega vaid pisut raha teenida ning et see ei kuulu tema põhiloomingu hulka.