Ajalookirjanduse 2020. aasta preemia anti Eesti Kunstiakadeemias Igor Kopõtinile raamatu «Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja rahvusvähemused aastatel 1918–1940» eest. Teose andis välja Rahvusarhiiv.
Ajalookirjanduse aastapreemia sai Igor Kopõtin (1)
Igor Kopõtini Eesti rahvusarmee vähemusrahvusi käsitlev uurimus on üheksas raamat Rahvusarhiivi väljaantavast sarjast «Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost». See on autori 2018. aastal Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritöö ümbertöötatud ja laiendatud variant. Raamatu on toimetanud Tõnu Tannberg ja Katre Kaju.
Monograafia alguses esitab Igor Kopõtin väljakutsuva küsimuse, kas Eesti kaitseväes aastatel 1918–1940 teeninud vähemusrahvused olid julgeolekurisk, kuid selgitab seejärel, et oma väiksuse tõttu ei ole vähemusrahvused riigi ega kaitseväe jaoks suuremaks probleemiks olnud. Esitatud küsimus paneb aga hargnema mitmed teised teemad, mille keskmes on lojaalsus nii Eesti riigile kui ka sõjaväeteenistusele, aga ka enamus- ja vähemusrahvuste suhted.
«Sõjaväeliste eeskirjade, traditsioonide, normide, aga ka kasvatuse, kultuuriliste ja sotsiaalsete tegurite analüüsi kaudu on autoril õnnestunud ehitada lugeja jaoks huvitava konstruktsiooniga mõttesild mineviku ja tänapäeva vahel,» sõnas auhinnakomisjoni esimees Epi Tohvri. «Võrdlused vähemusrahvuste olukorraga Lätis ja Poolas ning taasiseseisvunud Eesti Kaitseväega lisavad uurimisele täiendavat mõõdet. See ei ole lugu vaid sõduriks kasvamisest või kasvatamisest, vaid laiemalt Eesti Vabariigi kodanikuks olemisest.»
Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada parimate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võis esitada kõiki eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel oli kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestati raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.
Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks esitati seekord 14 teost:
- «Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas». Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop, Anneli Randla. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaarhiiv
- «Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg». Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut
- «Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses» Tiina-Erika Friedenthal. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- «Qui vult, potest. Morgenstern 250». Koostaja Jaanika Anderson, toimetajad Jaanika Anderson, Janika Päll, Moonika Teemus, Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
- «Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940». Igor Kopõtin. Tartu: Rahvusarhiiv
- «Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg». Juhan Maiste. SA Anija Mõisa Haldus
- «Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgus ja häving Läänemaal». Mati Mandel. Tallinn: Eesti ajaloomuuseum
- «Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud Eesti insenerid ja arhitektid». Raimo Pullat, Tõnis Liibek. Tallinn: Estopol
- «Kokkupõrge. Eesti moderniseerumine avaliku privaattranspordi näitel, 1900-1940». Riho Paramonov. Tallinn: Revaleta
- ««Sama hästi kui venelaste maa»: Roosevelt, Churchill ja Stalin ning Balti küsimus Teises maailmasõjas». Kaarel Piirimäe. Tallinn: Argo
- «Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal». Inna Põltsam-Jürjo. Tallinn: Argo
- «Lood ja leiud Tallinna algusest». Erki Russow. Tallinn: Stilus
- «Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil». Epp Lankots, Triin Ojari. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum
- «Eesti Vabadussõja ajalugu, I-II». Lauri Vahtre. Tallinn: Varrak
Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.
Tänavu korraldas hindamise ja preemiaürituse Eesti Kunstiakadeemia.