:format(webp)/nginx/o/2021/02/21/13642100t1h6872.jpg)
Wim Hof sai hüüdnime «Jäämees», purustades külma käes viibimise maailmarekordeid. Tema meetod on saavutanud populaarsust üle maailma ning raamatus «Wim Hofi meetod» räägib ta, kuidas kasutada külma ja teadlikku hingamist, et olla terve. Siit leiad Wim Hofi seitse vastust küsimuste kohta, mida talle enim esitatakse tema meetodi kohta.
1. Kui palju aega ma pean kulutama, et näha selle meetodi praktiseerimise tulemusi?
Keskmiselt kulub iga päeva alguses kakskümmend minutit. Liigu omas tempos ja leia oma moodus, kuidas meetodit igapäevaelus rakendada, kaasates «Wim Hofi meetodi» raamatu harjutused loomulikul teel oma trenni või mediteerimise rutiini. Näiteks võid suvalisel ajal päeva jooksul keskenduda sügavamale teadlikumale hingamisele. Meetodit peaks kasutama iga päev, et sellest täiel määral kasu oleks.
/nginx/o/2021/01/11/13570689t1hd14f.jpg)
2. Kas WHM võib aidata tervist parandada?
Kuna Wim Hofi meetod reguleerib immuunreaktsiooni, on see kõige tõhusam nende tervisehädade puhul, mis on põhjustatud immuunsüsteemi varjatud häiretest. Samas on positiivseid tulemusi saavutatud eri tõbede puhul. Ehkki Wim Hofi meetod on mõnel puhul aidanud sümptomeid taandada, peaks WHMi harjutustesse suhtuma kui abivahendisse tervise tugevdamiseks, mitte kui ravisse.
Wim Hofi meetodit ja selle mõju eri tervisehädadele on teaduslikult palju uuritud. Tulemused on paljulubavad ja uurimistulemusi on veel tulekul. Haigusi ja tervisehädasid on siiski sadu tuhandeid. Suure osa tõbede puhul puuduvad piisavad teadmised, et kinnitada WHMi tõhusust nende ravis. Samuti on tulemused inimestel väga erinevad isiklike ja füsioloogiliste erinevuste tõttu. Parim – ja tegelikult ainuke – viis teada saada, kuidas Wim Hofi meetod sulle mõjub, on see järele proovida. WHMi harjutused võivad mõnesid tervisehädasid ka negatiivselt mõjutada. Kui sul on krooniline haigus või oled hetkel haige, konsulteeri arstiga, enne kui Wim Hofi meetodit proovid.
3. Kas see meetod sobib kõigile?
Wim Hofi meetodit võivad kasutada kõik terved inimesed. Kuula oma keha ja ära sunni end harjutusi tegema.
WHMi ei soovitata kasutada, kui on mõni järgnevatest haigustest:
· Epilepsia. Kõrge vererõhk (eriti kui võtad retseptiravimeid).
· Südame isheemiatõbi (nt rinnaangiin).
· Olnud varasemaid tõsiseid terviseprobleeme, nagu südamepuudulikkus või insult.
· Kui sul käivad migreenihood, soovitame jäävannidega väga ettevaatlik olla.
Kas rasedana tohib WHMi kasutada?
Wim Hof ei soovita raseduse ajal igaks juhuks WHMi kasutada. Pole teada, kas muutused biokeemias, mida seostatakse WHMi harjutuste kasutamisega, mõjutavad beebi tervist negatiivselt. Kui beebi on sündinud, võib meetodit turvaliselt kasutada.
4. Kas WHM sobib lastele?
Paljud perekonnad tegelevad WHMiga koos. Laste aju aga alles areneb ja nad ei ole varustatud meetodiga seostatud riskide hindamiseks vajalike eneseregulatsioonioskustega. Seega soovitab ta alla kuueteistaastastel lastel sellega tegelda lapsevanema või seadusliku hooldaja juuresolekul. Ta rõhutab, et palun olge külma käes viibimisega ettevaatlikud ja harjutage seda järk-järgult.
5. Ma ei salli üldse külma. Kas ma tõesti pean külma duši all käima?
Kui tahad meetodist kasu saada, siis küll. «Mugavustsoonis» püsimine nõrgestab meie immuunsüsteemi ja teeb meile kokkuvõttes kahju, aga alusta rahulikult. Naudi sooja dušši ja seejärel, kui oled valmis, pikenda selle lõpus külma vee all viibimise aega. See protsess ei tohiks toimuda ennast sundides.
6. Mis siis, kui mul on pärast külma dušši külm?
Kõigepealt piira külma vee all veedetud aega. Alusta viieteistkümnest sekundist ja pikenda seda aega vähehaaval, et end külmaga harjutada samamoodi, nagu trenni tehes koormust suurendades. Su keha hakkab peagi pärast külma käes viibimist kiiremini soojenema.
Võid kasutada Wim Hofi raamatus kirjeldatud meelelaadi harjutusi, et programmeerida ennast enne ja pärast külma dušši, kasutades vaimujõudu keha reaktsiooni üle kontrolli säilitamiseks ja motivatsiooni hoidmiseks.
Lõpetuseks aitab ratsaseisu tegemine pärast duši alt tulemist sind seestpoolt soojendada ja fookust säilitada.
7. Kas vahelduvalt külma ja kuuma vee all viibimise kasu kohta on tõendeid?
Külma käes viibimine ergutab norepinefriini eritamist, mis on keskendumist, tähelepanu ja meeleolu mõjutav neurotransmitter. Norepinefriin funktsioneerib ka hormoonina, ergutades veresoonte ahenemist ja vähendades seeläbi pinda, mille kaudu soojus ümbrusesse kaob. Mida suurem temperatuurierinevus, seda rohkem epinefriini eritatakse. Seega võib kuuma ja külma vee vaheldamine suurendada sellest neurotransmitterist saadavat asu. Mõju peetakse siiski tugevamaks, kui temperatuuri erinevused on suured, näiteks jäävann ja saun. Ehkki kuuma ja külma vaheldamine on paljudes kultuurides iidne tava, on uuringud napid ja kindlaid tulemusi ei ole.